Kohalike ootused ja hirmud on tema sõnul aastaid samad olnud - ääremaastumine ning investeeringute ja võimu koondumine keskusesse. „Maaelule annab see kindlasti taas hoobi. Järjekordselt tegeletakse tagajärgede likvideerimise, mitte põhjuste ning uute lahenduste otsimistega. Ja seda just riiklikul tasemel. Majandus ja inimeste liikumine on lastud täiesti isevoolu teed minna ja nii me voolame kas pealinna või siis otse üle lahe."

Reform hõlmab ainult piiride nihutamist

Arto Saar arvas, et kui antud nimekirjade järgi moodustuksid uued omavalitsused, saaks kindlasti päris suure löögi kohaliku inimese identiteedi-tunne. „Kindlasti kaovad ära mõned postkontorid, mis praegu on igas vallas kohustuslikud, kuid sellisel juhul on võimalus neid kaotada. Koolide osas ilmselt tuleb ka muudatusi ning väiksemaid sulgetakse ühe omavalitsuse siseselt kergemini või liidetakse kokku. Positiivsed pooled on võib-olla rohkem seotud erinevate majandustegevustega. Teede hooldust on kergem korraldada, ametnikud ehk saavad paremini spetsialiseeruda ja inimesed ehk saaksid paremat teenust. Kuid samas on seda kõike võimalik teha ka väikses omavalitsuses, tuleb lihtsalt targalt tegutseda. Kurb on see, et antud reform hõlmab ainult piiride nihutamist, kuid suuremat pilti koos riigi ülesannete täitmise ja ka rahastamise ülevaatamisega, seda ei tehta. Kogu vastutus KOV-ide kaela ajada ei ole riigimehelik käitumine."

Regionaalministri poolt välja käidud omavalitsusreformi edasist ajakava, mille järgi on tõmbekeskustest omavalitsused saanud 2017. aastaks, pidas Järva-Jaani vallavanem küll realistlikuks, kuid lisas, et ebarealistlikuks teeb selle tõik, et koalitsioonipartneri poolt pole siiani veel sellele reformile positiivset tuge tulnud ning seega võib tegu olla taas tuule tallamisega.