Järva-Jaanis tunnustati Järvamaa parimaid
Järvamaa noorsoopreemiad
Alates 7. klassist on Kaarel klassivanem. Tal on alati välja pakkuda ühisürituste korraldamiseks häid ideid ning klass aktsepteerib tema arvamust. Suhtlemisel klassikaaslaste, õpetajate ja kooli juhtkonnaga on Kaarel heatujuline ja sõbralik.
Alates selle aasta oktoobrist valiti Kaarel Paide Gümnaasiumi õpilaste poolt õpilasesinduse presidendiks. Üks suuremaid ettevõtmisi, mis ta uue presidendina koolis algatas oli õpilasesinduse presidendi ja asepresidendi vastuvõtt, kus ta tunnustas 100 kooli 1.-6. klassi õpilast. Tänu tema aktiivsele tööle on õpilasesindus Paide Gümnaasiumis taastamas oma endist sära ja muutunud väga aktiivseks.
Kaarel on osalenud mitmetel noortele mõeldud koolitusel. Alati, kui ta kuskil käib, annab ta rõõmuga oma teadmised edasi teistele kooli õpilastele. Kaarel osaleb üle-eestilises projektis ENTRUM, kus mõtleb oma meeskonnaliikmetega välja parimat äriideed.
Kaarli õppeedukus kõikidel õppeaastatel on olnud väga hea, teda on autasustatud väga hea õppeedukuse eest kiituskirjadega. Kooli õpilaste poolt on Kaarel valitud Aasta Einsteiniks 2012 ja Aasta sportlaseks 2013.
Sellel aastal esitas kool Kaarli Järvamaa „Andeka lapse" stipendiumi kandidaadiks.
Eelmisel õppeaastal osales Kaarel edukalt järgmistel piirkondlikel aineolümpiaadidel ja õpilasvõistlustel: füüsikaolümpiaad - I koht, keemiaolümpiaad - I koht, Järvamaa õigekirjakonkurss - I koht.
Kaarel on ka väga motiveeritud sportlane, Järvamaa noorte tuletõrjesport on temale väga hingelähedane ja ta panustab selle arengusse kõigiti.
Parima noorsootöötaja preemia laureaadiks nimetati Kirsika Ilmjärv, kes on Koeru Keskkooli huvijuht, Koeru vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni liige, maakonna huvijuhtide aineühenduse esimees aastast 2012, Kodutütarde Järva ringkonna ringkonnavanema abi aastast 2007, Koeru kodutütarde rühmavanem aastast 2003 ja Naiskodukaitse Järva ringkonna aseesinaine. Ta on noorsootöös tegev alates 2000. aastast, mil ta alustas tööd Koeru Keskkooli huvijuhina. Kooli huvijuhina on Kirsika algatanud arvukalt erinevaid traditsioone ning korraldanud lugematul arvul sündmusi, väljasõite ja laagreid. Kirsika juhtimisel osalevad noored aktiivselt erinevatel võistlustel, konkurssidel ja projektides ning tema juhendamisel tegutseb ka Koeru Keskkooli õpilasesindus.
Mööduv aasta oli Kirsika Ilmjärvele sama tegevusterohke ja ideederikas nagu kõik viimased kolmteist aastat Koeru vallas, sel aastal korraldas Kirsika mitmeid maakondlikke ettevõtmisi - Järvamaa põhikoolide turniir põhikoolide ja gümnaasiumite vabariikliku teatrifestivali „Kooliteater 2013" maakondlik põhikoolide ja gümnaasiumite teatripäev Koerus.
Kirsika on suure panuse andnud uue tunnustussüsteemi väljatöötamiseks Koeru keskkoolis.
Kirsika Ilmjärv oli Koeru valla noorsootöö kvaliteedi hindamise komisjoni liige ja küsitluse koostaja, läbiviija Koerus. Kirsika Ilmjärve on autasustatud ENTK ja haridusministri tänukirjaga pikaajalise panuse eest noorsootöösse aastal 2010.
Lisaks igapäevatööle on Kirsika innukas Kodutütarde ja Noorte Kotkaste kaitseliidu Järva Maleva vabatahtlik noortejuht Järvamaal Koerus, alates 1999. aastast.
Eelmisel aastal oli Kirsika Ilmjärvel suur au toimetada Järvamaale Vabariigi Presidendi läkitatud Võidutuli.
Kirsika eestvedamisel on Järva malevas korraldatud lugematul arvul sündmusi ja algatatud erinevaid traditsioone. Kaitseliidu maleva liikmed iseloomustavad teda kui säravat inimest, kes suudab säilitada igal ajal ja kohas optimistliku meele ja hea tuju.
Koeru Keskkooli õpilasesinduse noored on Kirsikat iseloomustanud nii: „Kirsika Ilmjärv on Koeru Keskkooli huvijuht, seejuures üks parimaid. Ta on alati toeks noortele nii nõu, kui ka jõuga. Kolleegide arvates on Kirsika üks parimaid. Kirsika on inimene, kelleta kohati isegi asju ette ei kujuta. Ta on sädeinimene, kes suudab käima tõmmata suured ideed.
Aktiivse noore ja parima noorsootöötaja preemiat annab välja omavalitsuste liit.
Järvamaa spordipreemiad
Spordiedendaja preemia laureaadiks nimetati Ambla spordiklubi suusatreener Raido Rohi, kelle esitasid preemiale lapsevanemad. Raido esimeste lendude tuntumad nimed on Timo Lomp ja Magnus Künnapas. Viimase kahe aasta jooksul on järsult tõusnud noorte huvi MTÜ Ambla Spordiklubi suusatreeningute vastu. Raido Rohi treenitavas suusagrupis osaleb tänase seisuga 20 last, kellest 10 last käivad treeningul Albu vallast. Raido on treenerina loonud mõnusa õhkkonna treeningutel kust lapsed puududa ei taha. Ta hindab ja suunab treeningutel kõiki lapsi vastavalt nende võimetele, mis annab neile enesekindlust ning püüdlust veel paremaks ja tublimaks saama.
Raido Rohi treenitavad noorsuusatajad on 2013. aastal saavutanud väga häid kohti nii maakondlikel, kui vabariiklikel võistlustel. Anni Jalakas ja Kaidy Kaasiku on oma vanusegrupi liidrid ETV- Swedbank suusasarjas, üldarvestuses on Keidy Kaasiku kolmas ning Aiki Jalakas kuues. Ka nooremad suusatajad on oma vanuseklasside esikümnes. 2012. ja 2013. aasta kevadel osalesid noorsuusatajad ka Põhja-Soomes rahvusvahelistel võistlustel „Tornionlaakson Hiihto-Cup" kus saavutati väga häid tulemusi.
Lisaks eeltoodule korraldab Raido Rohi Järvamaa koolinoorte meistrivõistluseid suusatamises.
Raido Rohi omab IV kategooria murdmaasuusatamise treeneri kutsetunnistust.
Lastevanemad hindavad tema tehtud tööd kõrgelt.
Läbi punktiarvestuse süsteemi tunnistati aasta meessportlaseks Leho Pent, aasta naissportlaseks Evely Kaasiku, edukateks noorsportlasteks Kätlin Piirimäe ja Gert Valdsalu, parima võistkonna preemia sai Paide Linnameeskond.
Spordiedendaja ja aasta meessportlase preemiat annab välja omavalitsuste liit. Aasta naissportlase, eduka noorsportlase ja parima võistkonna preemiat annab spordiliit.
Järvamaa kultuuripreemiad
Kultuurielu edendajaks nimetati Vahur Salom, kes on aastakümneid pühendunud rahvatantsule. Lisaks tavapärasele osalemisele tantsutrennis on Vahur olnud tantsude õpetaja mitmele rühmale ning ka praegu on andmas edasi tantsuoskust lastele. Ta otsib ja ka leiab uusi võimalusi ja väljundeid rühma aktiivseks tegevuseks. Vahuri eestvedamisel on võetud ette mitmeid projekte, mis aidanud kaasa rahvakultuuri pärandi edasikandmisele ja selle tutvustamisele ning kultuurielu edendamisele nii tantsurühmas Riikar kui kogu maakonnas ja kaugemalgi.
Tänu Vahur Salomi ettevõtlikkusele ja järjepidevusele on meil tänasel päeval suuremad teadmised Paide kihelkonna rahvariietest ning mis olulisim - läbi projektitöö juhtimise on uued riided omal ehedal kujul ka tantsurühmas kasutusel.
Vahur Salomi algatatud ja läbi viidud projekti „Kesk-Eesti rahvatantsualase tegevuse aktiviseerimine läbi uute ja algajate tantsujuhtide koolituse" abil on kuuel nädalavahetusel täiendanud oma teadmisi 26 tantsujuhti, neist 3 Rapla- ja 3 Jõgevamaalt. Oma teadmisi ja praktilisi oskusi käis jagamas 14 tunnustatud õpetajat üle Eesti. Koolituse läbisid kõik 26 osalejat, kes said Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi poolt vastavad tunnistused. Koolitatavate seast 4 tantsujuhti olid Järvamaa 2013. aasta tantsupeo liigijuhid. Selline kultuurielu edendav ettevõtmine ja tulemus on maakonna jaoks märkimisväärne.
Kultuurihoidja preemia sai Järva-Jaani Kultuurimaja kunstiline juht Ülle Vaas, kes on sellel tööl alates 1992. aastast Lisaks aastaringsele ürituste korraldamisele on tema suurimaks ja silmapaistvamaks kireks siiski tantsimine. Tema juhendamisel tegutseb kultuurimaja ja gümnaasiumi juures 10 tantsutruppi, kus osaleb kokku 190 inimest. Truppidesse on kaasatud inimesed alates lasteaiaealisest kuni eakateni. Kui Järva-Jaanit nimetatakse tantsuvallaks, sest siin osaleb tantsuringides 1/8 inimestest, siis on see just Ülle teene. Tema juhendamisel on saanud Järva-Jaani koolinoored kõrgeid kohti Koolitantsu festivalil. Ülle on heaks eeskujuks kõigile, sest tantsib ise ja juhendab ka Järvamaa parima kultuurikollektiivi tiitliga pärjatud tantsutruppi „Jürid-Marid", kes käib esinemas kõikjal Eestis, tuues sellega rohket positiivset tähelepanu Järva-Jaani kultuuritegevusele. 2012. aastal pani Ülle kokku teatritrupi ja tõi rahva ette Juhan Smuuli näitemängu „Suvitajad". Menukat etendust korrati kolmel korral 2013. aastal Muhu saarel, kus sellest said osa sajad külastajad. Kodukohas kutsutakse Üllet „Meie Ülleks". Tema arvamusega arvestatakse ja tema arvamust alati küsitakse. Ülle on oma töös täpne ja nõudlik ning seda ootab ta ka teistelt.
Parima kollektiivi preemia anti segarahvatantsurühmale Riikar. Rühm alustas oma tegevust 1990. aasta sügisel. Rühmas on tantsijaid kolmest omavalitsusest: Paide linnast ning Türi ja Väätsa vallast. Aastatega on repertuaari kogunenud üle 100 rahvatantsu. 2004. aastal omistati ainsana Järvamaa segarahvatantsurühmadest Riikarile I kategooria, mis on tunnustus eesti rahvatantsu järjepidevuse säilitamise eest.
Riikar on korraldanud koolitusi Järvamaa rahvatantsijatele alates 2010. aastast. Viimane koolitus Järvamaa B-1 rahvatantsurühmadele oli eelmise aasta detsembris, kus harjutati 2014. aasta üldtantsupeo tantse tantsupedagoog Helle-Mare Kõmmuse juhendamisel.
Kollektiiv on olnud edukas mitmete projektide elluviijana, millede kaudu on lisandunud Paide naiste seelikud ja pikk-kuued ning meeste pikk-kuued.
Riikar on aktiivselt osalenud kõigil Järvamaa laulu- ja tantsupidudel, meeste tantsupeol, naiste tantsupeol ning läbi konkursside olnud osalejaks üldtantsupidudel. 2013. aasta novembris osales Riikar rahvusvahelisel folkloorifestivalil Interfolk in Russia Sankt-Peterburgis, kust kollektiiv sai kutse osalemiseks maailmameistrivõistlustel folkloortantsusu Bulgaarias 2014. aastal.
Tantsurühm tegeleb aktiivselt sellega, et maakonnas säiliks rahvatantsu traditsioonid. Tänu koolitustele on Riikaris tantsimas mitu tantsujuhti: rühma juhendaja Tiiu Vellama juhendab lisaks veel mitut rühma, Külli Piirits juhendab Türi põhikooli lasterühma, Vahur Salom juhendab Türi ühisgümnaasiumi ühte tantsurühma.
Kultuurielu edendaja, kultuurihoidja ja parima kollektiivi preemiat annab välja omavalitsuste liit.
Kultuurkapitali preemiad
Oma tunnustusi jagas ka kultuurkapital, andes välja 8 aastapreemiat ja Kultuuripärli preemia. Aastapreemia said Ave Avamere, Tiit Jaanson, Heli Martin, Tiiu Saarist, Toomas Mihkelev, Kersti Liivak, Pille Paal ja Tiina Idavain.
Kultuuripärli preemia jäi sedakorda Järva-Jaani, selle vääriliseks tunnistas kultuurkapital Tuve Kärneri, kes on kultuurivaldkonnas tegev ligi 20 aastat. Tuve panus Järva-Jaani kultuuriajalukku on muljetavaldav ning mõju on laiemgi. Üle-eestilist tuntust on toonud talle Järva-Jaani Tuletõrjeseltsi alla koondunud muuseumite tegevused, mille hingeks ta on. Lisaks Tuletõrjemuuseumile on tema eestvedamisel algatatud ja ellu kutsutud Vanatehnika varjupaik ja Kinomuuseum. Igal aastal korraldab Tuve oma meeskonnaga suurejoonelise vanatehnika killavoori, mis on üks rahvarohkemaid üritusi Järvamaal.
