Jõekülas kasvatatud kala on jõudnud poelettidele
Enam kui 2600 ruutmeetril laiuv kasvatuse hoone võimaldab üle kuu sisse tuua 3,5 tonni kalamaimu, millest 8 kuuga kastavatakse müügisuuruses vikerforell. Müügiks läheb kala, mis on keskmiselt 1,5-2 kg raskune. Selleks, et 100-300grammisest kalamaimust kasvaks väärtuslik kala toidulauale, on vaja aga lisaks ajale ka häid seadmeid, asjalikke töötajaid, head vett ja parimat saadaolevat kalasööta. See kõik on kasvatuse omaniku Kaido Klaamase sõnul Jõekülas olemas.
Kalad kasvavad nii inimeste kui kaamerate pilgu all
Kasvatusehoones mürisevad võimsad masinad, mis tagavad õige veevahetuse kasvatuse basseinides, kuhu ööpäevas peab peale tulema 6% värsket vett ning vee hoiab puhtana kaasaegne biofilter. Lisaks peavad olema paigas vee keemilised näitajad. Sellel hoiavad silma peal nii automaatsed mõõtjad kui ka töötajad, kes mitu korda ööpäevas kontrollivad ka füüsiliselt vee seisukorda.
Basseinide vette pumbatakse pidevalt kompressorite abil värsket õhku, mida forell õigeks kasvamiseks vajab. Kala toidetakse neli korda ööpäevas ja keskmiselt sööb kala ööpäevas 1% oma kaalust. Teatud aja tagant toimub kasvanduses kalade sorteerimine nende suuruse järgi ja basseinide vahetus. Lisaks inimestele hoiavad kogu tegevusel silma peal ka kaamerad, mille pilti saab internetist pidevalt jälgida ja probleemi tekkimisel kiirelt sekkuda. Loomulikult on olemas varugeneraatorid, sest äikseliste ilmadega kipub vool liinis kõikuma või sootuks kaduma. See võib aga endaga kaasa tuua suure kahju. „Eks iga kasvatuse kala ja kasvatuspoliitikagi on erinev," tõdeb Klaamas.
„Meie mingeid dopingaineid kaladele sisse ei sööda. Kui on kvaliteetne toit ja elukeskkond kontrolli all, siis kasvab ka hea kala. Vikerforell on aretatud kasvama, sellest tulenevalt saavutab kala müügikaalu 8 kuuga," selgitab Klaamas. Enne väljapüüki paigutatakse täiskasvanud kalad nädalaks dieedile täiesti puhtasse ja söödavabasse vette, mis tagab puhta ja hea maitsega kala.
Jõeküla kala on pealinlaste laual
Praegu toodab Jõeküla kalakasvandus kala vaid Eesti turule. Nõudlus ületab Klaamase sõnul pakkumist, sest Eesti inimene on hakanud Eestis kasvatatud kala hindama. Kasvatuse kala peab Klaamas puhtamaks kui mõne veekogu kala, sest kala on kasvanud kontrollitud ja puhastes tingimustes, mida ei saa iga veekogu kohta paraku öelda. Jõeküla forelli saab osta juba ka mõnest suuremast jaeketist, samuti on Tallinlastel võimalus kala tellida läbi Facebooki lehe omale sobivas koguses linna. Käru rahval praegu see võimalus puudub. „Kui kohaliku kauplusega kaubale saaks, oleksime kindlasti huvitatud ka Kärusse müümisest," kinnitab Klaamas.
Paraku pole kohalikul A ja O kauplusel juhataja Marika Murumägi sõnul kalaletti, kus oleks võimalik normidele vastav kauplemine, seega tuleb kärulasel oma koduveel kasvanud kala järele Tallinna sõita. Küll saavad kasvanduses tööd kohalikud.
Praegu on ametis kaks tublit noort meest, kelle õlul kasvanduse igapäevatööd - veeproovide võtmine, filtrite puhastamine, masinate töö jälgimine, kalade käitumise jälgimine, söötmine ja väljapüük.
Kiirematel aegadel palkab kasvandus ka lisajõudu. Klaamas kiidab asjalikke töötajaid ja tööga on oma sõnul rahul ka noormehed. Töökoht on kodu lähedal ja töö arusaadav.
Kavas maimukasvatus ja labor
Praeguse kasvanduse olukorraga on Klaamas rahul. Kõik, mis oli plaanitud toimib. „Tänaseks on kasvanduses täistsükkel läbitud. Mõningane ajanihe esimese kahe kalapartii kasvamisega tekkis, aga nüüdseks peaks kõik juba minema kavandatud graafiku järgi," on Klaamas rahul.
„Täna meil enam mingeid ootamatusi karta ei tule. Me tunneme oma kasvandust, ja oleme jõudnud seisu, kus oskame võimalikke muresid juba ennetada," kinnitab ta.
OÜ Piscor plaanib ka laiendust. Juba projekti algusest peale on olnud kavas rajada oma maimukasvatus ja katselabor, kus kalakasvandust juba edasi arendada.
Praegune nõudlus näitab aga ka vajadust olemasoleva kasvanduse laiendamiseks. Klaamase sõnul on maimukasvatuse projekt valmis ja vallas kooskõlastusegi saanud.
Praegu oodatakse uute projektivoorude avanemist, et kasvanduse arendamisse tuua juurde Euroopa Liidu toetusraha, ilma milleta oleks Eesti oludes sellised suuremahulisi projekte väga raske teoks teha ja toetust saanutega konkurentsis püsida.
