Jõepargis sõitis paadimees: Keila jõe vasak jõeharu avati piduliku üritusega
Sandile ilmale vaatamata olid Jõeparki pidulikule üritusele tulnud asjaosalised, jõesaare asukad ja niisama linnakodanikud, kellest mitmed meenutasid jõge ja parki nende 50 aasta tagusest hiilgeajast. Justkui ilusate juttude kinnituseks libises jõekääru tagant välja paat, mille tagapingil istunud suupillimängija tuletas vihmasabina saatel meelde vanu armsaid meloodiaid.
Jõepargis on ära tehtud suur töö. Koos eelprojekteerimisega üle kolme aasta kestnud tööde kogumaksumus oli 425 675,80 eurot, millest ligi 90% finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus, linna omafinantseering oli 43 347,20 eurot.
Tööde käigus puhastati 1030 meetrit ehk 2,56 ha kaldaala ja eemaldati unarusse jäänud vasakust jõeharust 3400m3 muda, mida kasutati jõe kallastel pinna tasandamiseks ning uute pargipuude istutamisel. Lepavõsa ja mädanenud kehvas seisus olnud puude asemele istutati 110 uut parki sobivat puud ja põõsast.
Linnaaednik Inge Angerjas ütles, et kuigi 3-aastane projekt võis meile tunduda pikk, on see pargi mitmesaja-aastase ajalooga võrreldes kaduvväike aeg. „Kui esmalt sai puhastatud jõgi Paldiski maantee suurest sillast muuseumi sillani, tärkas mõte teha korda ka umbsena seisev jõe vasakharu ning selle kaldaala. Innustust andsid Keila elanike positiivsed mälestused maalilisest maastikust. Hea, et KIK projekti rahastamise enda peale võttis, linn üksi poleks seda suutnud."
Projekti käigus sai Linnuse tänav ka uue silla, mille pikkus - 17,05 meetrit - sobib hästi mälumängude küsimuseks.
Reedel, kui linnapea Enno Fels, linnaaednik Inge Angerjas, linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Mati Õunloo, AS Vensen juhataja Riho Sokko ja Keila Vee endine juhataja, nüüd Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees Veiko Kaufmann uuel sillal linti läbi lõikasid, voolas silla all vulinal vesi. Tänavune sademeterohke suvi lubab eeldada, et tänu jõeharu taasavamisele jääb vähemaks ka üleujutusi, mis mõisa pargis ja selle ümber elavaid asukaid mitu korda aastas nuhtles.
Ringkäigu lõppedes oli jõeharu ületavale purdele sätitud kolm õngeritva Enno Felsi, Mati Õunloo ja Veiko Kaufmanni jaoks. Kuigi puhtaks tehtud jõeosas on nähtud ka juba kalu, olid seekord meeste saagiks soovid linnale, jõele ja pargile. Jõeharu puhastamise töödele hingega kaasa elanud Inge Angerjas jõest soove ei õngitsenud.
„Minu suurim soov on nüüd lähiajal korraldada konverents, et lisaks ajaloolise maastiku tundmisele saaksime selgeks rääkida, kuidas edasi minna ning väärtuslikku maastikku külastajate jaoks atraktiivsemaks ja turvalisemaks muuta. Park elab ainult inimeste kaasabil."
__________________________________________________________________
