Peo projektijuht Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar ütles, et ettevalmistused festivaliks algasid 2013.a oktoobrist. Ojasaare sõnul osaleb festivali 64 tantsurühma, 30 koori, 1 puhkpilliorkester ning 4 rahvamuusikakollektiivi.

Kõlab Alveri ja Mattisseni looming

Laulupeo kunstiliseks on Jõgevalt võrsunud noorema põlvkonna tippdirigent Janne Fridolin. Esmakordselt kõlab ühendkooride esituses festivalil laul "Pilvele", mille loojad on Jõgevalt pärit suurvaimud poetess Betti Alver ja helilooja Alo Mattissen.

Iga pidu kordumatu

"Iga tantsupidu on omamoodi ja kordumatu. Endiselt ja jätkuvalt erakordne on eelkõige juhendajate ja tantsijate siiras rõõmutunne peol osalemisest. Ilma selleta poleks sellist pidu olemaski," märkis kultuurisündmuse tantsupeo kunstiline juht Ave Lääne, kes teinud endale nime nii tantsuõpetaja kui ka tantsude autorina. "Minu jaoks on esmakordne olla nii suure peo kunstiline juht, " lisas ta

"Pidu algab ja lõppeb suurtes väljakupiltides, mille moodustavad kõik tantsijad üheskoos. Konkreetset ühistantsu repertuaaris ei ole. "Puudutuse" peo jaoks õpitud ühistantsud "Puudutuse aeg" ja "Pere labajalg" on meie peo kavast teadlikult välja jäetud, sest need tantsud kuuluvad eelkõige Tallinna peo lavastuse juurde ja peaksid jääma just selle peo pärliteks," ütles Lääne.

Tervikuks seob Eva Klemets

Ühtseks tervikuks lavastab tantsu ja laulupeo teater NO99 lavastaja ja näitleja Eva Klemets.

"Mind kutsus festivalile justkui endale veidi appi laulupeo kunstiline juht Janne Fridolin, kellega oleme teinud väga palju koostööd. See, et aidata kogu festival mingis mõttes ühtseks tervikuks liita, tuli palju hiljem. Kui tunnetest rääkida, siis on alati ilus, kui inimesed tahavad oma elukohas midagi nende endi jaoks olulist teha," arvas ta, "Kuna see aasta on laulu- ja tantsupeo aasta, siis on enesestmõistetavalt maakondlikud laulu- ja tantsupeod justkui eelsoojendus ja proov juulikuisele peole. Suurel peol on kindel teema, millega laulud ja tantsud suhestuvad ning sellest ei saa üle ega ümber. Kuid selle sisse õnnestus siiski tekitada omaette tervikud - tantsupeo puhul on see pideva jätkumise teema, mis keskendub  ühele päevale (antud juhul siis) jõgevamaalase elus. Päevad, mis oma tegutsemiste ja mõtlemiste ja murede ja rõõmudega meie elus kogu aeg korduvad... Iga päev saavad uus ja vana teistmoodi kokku ning kõik jätkub pidevas loomises. Laualupeo puhul jätkuvuse motiiv jätkub, sest tähistatakse saja aasta möödumist Jõgeva esimesest laulupeost."

"Lisaks rahvatantsule ja laulule pööratakse festivalil tähelepanu rahvuslikule kästitööle. Kogu festivali ajal on võimalik külastada käsitöölaata, mida muusikaliselt ilmestavad rahvamuusikud," ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kellel on samuti vastutav roll festivali läbiviimisel.