Johannes Kruusmann - ühe detsembrimässu ohvri lugu


Johannes Kruusmann - ühe detsembrimässu ohvri lugu
Johannes KruusmannFoto: Märjamaa Nädalaleht

Kogumiku „Märjamaa 650“ tarvis politseilugu koostades
avastasin ühest 1924. aasta Politseilehe numbrist, et 1. detsembri punaste mässukatse üheks ohvriks oli meie kandi noormees.

Et järgmise nädala esmaspäeval täitub 90 aastat sellest Eesti ajaloo pöördelisest sündmusest, on kohane kirjutada pikemalt Johan (Johannes)Kruusmannist.

Alustame sellest, miks 1924.aasta 1. detsembri sündmused on pöördelise tähtsusega. Eesti Kaitseliidu ametlik ajalugu saialguse just sellest.

1. detsember 1924 tuletas tollasele Eesti ühiskonnale valusalt meelde, et iseseisvus ei ole puutumatu, et ei elata ilusas ja turvalises maailmas ning sõbralike naabrite keskel, vaid iseseisvust tuleb kaitsta ja enda turvalisuse pärast muret tunda. Pärast 1. detsembrit 1924 äratati imekiiresti taas elule Kaitseliit, toetudes Vabadussõja järgselt laialisaadetud kodanike vabatahtlikule omakaitse struktuurile, seda riiklikul toel ja korraldusel…

Johan Kruusmann (ka Johannes Kruusmann) sündis29. septembril 1900 Nõmmealuse mõisas Vaimõisas Märjamaa kihelkonnas Läänemaal mõisatöölise (vanemad Jüri ja Ann (neiuna Popp) Kruusman) peres kuuest lapsest vanimana. Vabadussõja ajal (al 15.02.1919) teenis ta reamehena 1. diviisi tagavarapataljonis, hiljem 9.jalaväerügemendi diviisistaabis nooremtelefonistina; vabastati sõjaväest 31.12.1921. Oli pärast vanematele ja noorematele õdedele vennale ainsaks toeks.

1. septembril 1924. aastal astus Kruusmann üleajateenijana piirivalve Tallinna jaoskonda ja ta määrati Tallinna rajooni Tallinna kordonisse. Lühikeseks jäänud teenistusaja jooksul näitas Kruusmann suurt huvi ja agarust. Tal õnnestus viis korda salakaubitsejaid tabada, vaatamata varasemate kogemuste ja vilumuse puudumisele. Oma tegutsemise ja ustavusega võitis Kruusmann varsti peale piirivalveteenistusse astumist nii ülemuse kui ka kaasteenijate lugupidamise.

1. detsembril oli ta koos paarimehega postil (valves)Tallinnas Kadriorus Russalka juures, kui neile sattus peale Lasnamäele suunduv 8 liikmeline mässajate/kommunistide/terroristide rühm. Nad nõudsid piirivalvuritelt relvade loovutamist. Selle peale hakkas Kruusmann end laskevalmis seadma, ent vaenlase kuulid tabasid teda surmavalt.

4. detsembril 1924 toimus mässukatse ajal hukkunute (kokku 23) matusetseremoonia. Kaarli kirikus saadeti pidulikult viimasele teekonnale 21 kirstu. Kirikust liiguti ühises rongkäigus Vabaduse platsile, edasi jaguneti kaheks. Suurema osaga kirstudest, eesotsas teedeminister Karl Kargu oma, liiguti Kaarli koguduse surnuaiale. Väiksem osa (9 kirstu, mis pidi maetama Tallinnast mujale) liikus Harju tänavat mööda Raekoja platsile ja siis edasi Balti jaama. Balti jaamas asetati kolonelleitnant Herman Rossländeri, kaptenmajor Karl Sterni, nooremleitnantide Helmuth Viiborgi ja Oskar Punisoni, kadettide Aleksander Tombergi, Aleksander Tedderi ja August Udrase, piirivalvur Johan(Johannes) Kruusmanni ning inspektor Eduard Grünvaldti sark pärast sealset tseremooniat vagunitele ja need pidi saadetama matmiseks kodupaikadesse (Ed. Grünvaldt maeti Saksa koguduse kalmistule).

Kruusmann pidi maetama Märjamaale, kuid seni teadmata põhjusel maeti ta Rahumäe kalmistule, samale hauaplatsile koos riigipöördekatses hukkunud politseinikega. Piklikul põhja-lõuna suunalisel platsil oli seitse hauda. Kruusmanni oma oli kõige lõunapoolsem. Igal haual oli vabadusristi kujutisega, lubjakivist ja maapinnaga tasa olev plaat. Haudade ala ümbritses madalatele graniitpostidele kinnitatud teraskett.

Hauaplaadid säilisid läbi kogu Nõukogude aja. Kruusmanni hauale tehti 1981. aastal pealematus. Lõunapoolsed postid kõrvaldati ning piirdekett tõsteti ümber järgmistele postidele nii, et Kruusmanni hauast järgmine jäi nüüd kõige lõunapoolsemaks. Pragunenud hauaplaadid asendati 1990. aastatel uute mustast graniidist plaatidega, aga meie kandi mehe nime seal enam ei ole.

Arvatavasti seoses ülematmisega toodi hauaplaat Tallinnast Märjamaa kalmistule. Selgunud on ka tõsiasi, et see on ainus terviklikult säilinud hauaplaat, kuna Tartus olevalt plaadilt on eemaldatud tekst, mis oleks andnud põhjuse selle plaadi hävitamiseks. Johannes Kruusmanni nimi on märgitud ka Märjamaa kiriku väravmonumendi parempoolsel tahvlil.

Väga tore oleks mõnelt lugejalt teada saada, mis põhjusel ei maetud Kruusmanni 1924. aastal Märjamaale ning kelle kaasabil teisaldati nimetatud hauatähis 1980ndatel Märjamaale.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare