Joogivee kvaliteedist Väike-Maarja vallas
Viimastel aastatel on investeeringud nii joogivee- kui ka kanalisatsioonisüsteemide parendamisse olnud väga suured ja kavandatud on ka mitmed uued veeprojektid.
Ühisveevärgi joogiveest
Väike-Maarja valla ühisveevärgi joogivesi tuleb enamasti 60-100m sügavusel asuvast Silur-Ordoviitsiumi veekogumist. Selliseid puurkaevusid kaitseb pinnavee reostuse eest ~20m sügavune manteltoru.
Väike-Maarja valla ainsaks ametlikuks vee-ettevõtjaks on OÜ Pandivere Vesi, kes peab tagama selle, et tema veevarustuse piirkondades müüakse elanikkonnale puhast, nõuetele vastavat joogivett. Joogiveele on riiklikult kehtestatud keemiliste, mikrobioloogiliste ja erinevate teiste indikaatornäitajate lubatud piirmäärad, mille osas toimub vee regulaarne kvaliteedikontroll Terviseameti, vallavalitsuse ja vee-ettevõtja poolt. Mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate põhjal hinnatakse, kas vesi põhjustab otsest ohtu inimese tervisele. Näiteks võib halvenenud mikrobioloogiliste näitajatega vee tarbimine tekitada soolenakkushaigusi. Keemilistest näitajatest on meie piirkonnas kõrgendatud tähelepanu all nitraatioonide sisaldus joogivees.
Heameel on tõdeda, et valla ühisveevärgi vesi on viimasel kümnel aastal olnud nii keemiliste kui mikrobioloogiliste näitajate osas korras ja vastab tervisekaitsenõuetele. Nitraatioonide sisaldus on olnud stabiilselt 20-30 mg/l (lubatud kuni 50mg/l) ja bakterioloogilist reostust joogivees ei ole esinenud.
Viimaseks suureks probleemiks ühisveevärgis oli Simuna piirkonna joogivee kõrge raua ja mangaani sisaldus. Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti raames paigaldati 2006. aastal Simunas Keskuse puurkaevule veepuhastusseadmed ning sellest alates saavad Simuna piirkonna elanikud tarbida igati kvaliteetset joogivett.
Ühisveevärgist tuleva joogivee puhtuse huvides peab jälgima, et:
• vee puhastamiseks mõeldud fi ltrid oleks hooldatud ja õigeaegselt välja vahetatud, sest ummistunud fi ltrid põhjustavad joogivee mikrobioloogilist reostumist (väljendub limakihina torudes);
• viidaks aeg-ajalt läbi majasisene torustiku läbipesu, et igasugused setted saaks torudest eemaldatud.
Individuaalkaevude joogiveest
Väike-Maarja valla joogiveest 1/3 võetakse individuaalsetest salvkaevudest või madalatest pinnaveetoitelistest puurkaevudest. Selliste kaevude veekvaliteet on otseselt ohustatud inimtegevusest. Viimasel kümnel aastal on vallas läbi viidud nitraatioonide sisalduse uuringuid individuaalsete madalate puur- ja salvkaevude vees, detailsemad joogiveeuuringud teostati Vao-Kiltsi ning Avanduse-Määri piirkonnas. Uuringute tulemustest selgus, et:
• maapinnalähedases põhjaveekihis (kuni 20m) on nitraatide keskmine sisaldus kõikjal vallas ühtlaselt kõrge, jäädes siiski lubatud piirmäärast madalamale;
• kõrgema nitraatioonide sisaldusega kaevuvesi esineb loomafarmide, sõnniku välihoidlate ja intensiivselt haritava põllumaa läheduses;
• kvaliteetsema kaevuvee saamiseks peab Väike-Maarja vallas puurima vähemalt 40-45m sügavuse kaevu, mille manteltoru on 25 meetrit.
Selleks, et inimene ise ei rikuks oma madala kaevu joogivett, jälgige, et:
• vähemalt 10 m raadiuses joogivee kaevust ei oleks reovee kogumiskaevu, käimlat, sõnnikuhoidlat või muud kaevu ohustavat objekti;
• sademevesi ehk pinnavesi ei pääseks kaevu;
• joogiveetorustikud ei oleks amortiseerunud ning torustikku ega hüdrofoori ei jääks pikemaks ajaks seisev vesi.
Kui 1980. aastate keskel tuli isegi Väike-Maarja aleviku veevärgivees ajuti ette nitraatioonide sisaldust koguni üle 80mg/l ja aega-ajalt oli vees Coli-laadseid baktereid, siis selliseid näitajaid meie joogivees enam ei esine. Nitraatioonide kõrget sisaldust vees mõjutab otseselt põldude üleväetamine mineraalväetistega, reoveetorustike ja -kogumiskaevude ning sõnnikuhoidlate kehv veepidavus. Tänapäeval on mineraalväetiste hinnad kõrged ja liigne väetamine mineraalväetistega mõjub põllumehe rahakotile, mistõttu on hakatud senisest enam panustama orgaanilistele väetistele. Paraku on siingi oht põhjaveele, kui näiteks lägalaotamisel unustatakse täita vajalikke veekaitsenõudeid.
Kas meie piirkonna joogivees on ülemääraseid radioaktiivseid aineid? Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest. Riiklike uuringute läbiviimisel ei ole meie piirkonna ühisveevärki toitvas Silur-Ordoviitsiumi veekogumis leitud radioaktiivsete ainete (radionukliidid, sh raadium) kõrgenenud sisaldust. Seetõttu ei ole Väike-Maarja valla veevärgi vett radionukliidide sisalduse osas uuritud. Kõrgemate radioloogiliste näitajatega on Eesti põhjarannikul kasutatav Kambrium- Vendi veekogumi põhjavesi.
Pandivere piirkonna põhjavett on suhteliselt kerge reostada, sest siinsed paekihid on kohati pragunenud ja reostus jõuab otse veesoonteni. Pandivere kõrgustikku on nimetatud Eesti looduslikuks veetorniks ja ka Eesti vete puhtuse võtmeks. Kui inimene peaks siin mingil moel pinnast nii tõsiselt rikkuma, et põhjavesi reostuks, leviks see pöördumatult laiali suuremale osale Eestist.
Hoidkem, oma kallist looduslikku vara!
