Ehkki keskkonnamõjude analüüs on plaanis teha, kahtlevad elanikud, kas seda ka arvesse võetakse. On ennegi nähtud, et seda ei võeta kuigi tõsiselt. Lisaks on eksperthinnangu tellija ehk selle eest maksja kaevandav firma ise. "Kes maksab, tellib ka muusika." on elanike arvamus.

Mured:

Vee kvaliteet halveneb - Ümbruskonna külad ei pruugi ekspertide hinnangul tõesti püsima jääda, kuna joogiveeprobleemid võivad elu välja suretada. Põhjavesi rikutakse ning peagi ei ole inimestel võimalik võtta oma kaevust puhast, kõlblikku, joogivett.

Eksperdid kinnitavad, et maaalune veesüsteem ei mõjuta vaid kohalikke inimesi, vaid mõjutab pikas perspektiivis terve riigi, ehk isegi veel kaugema piirkonna elu.

Vibratsioon - kohalikud on tuvastanud, et lõhkamistel tekkiv vibratsioon on nende majade vundamentidele ja seintele kahju tekitanud. Kardetakse majade kokkukukkumist.

Mürgised ained - plahvatustega kaasnevad mürgised ained kuivatavad puudel lehed.

Tolm - karjäärist väljaviiva tee ääres elavad inimesed kurdavad tolmu üle, mis teelt nende hoovidesse kandub.

Ettevõte on küll kohustatud näiteks kaevandustegevusest tekkinud vee kvaliteedi halvenemise hüvitama, näiteks puurides uued puurkaevud, sügavamad kui enne. Kuid reaalsuses tähendab see seda, et inimene peab tõestama, et just kaevandus on vee halvenenud kvaliteedis süüdi. Miks mitte läheduses asuv sigala?

Samas on kasu suur

Elanikud peavad aga nentima, et Rõstla kaevandus pakub tööd maksimaalselt 15 inimesele, koos juhtkonnaga on töötajate arv 33.  See argument on kaalukausi teises otsas.

Põltsamaa vald saab kaevandusest veelgi kasu. Kuna tegemist on kohaliku tähtsusega maardlaga, saab vald maavara kasutusõiguse eest 100% valla eelarvesse, see teeb aastas umbes 182 000 eurot pluss vee erikasutustasu 10-20 000 eurot aastas.

Samas saab vald riigilt ka "karistada", sest tasandusfondist saadav raha jooksvate kulude katteks väheneb vastavalt sellele kui suur on valla tulubaas. Seega, mida rohkem vald ise teenib, seda vähem maksab riik talle raha.

Kohalikud loodavad siiski, et leitakse kompromiss majandustegevuse ja elutegevuse vahel.

Loe pikemat lugu Vali Uudistest, kus samal teemal teisigi põnevaid kirjutisi.