Joogivesi - Harku valla murelaps?
Mida uut saime teada? Kas valla arenguks ja kasvuks on veel vett? Või peame oma igapäevast tarbevett hoopis säästma hakkama? Vastab vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet.
Enne kui tuleviku juurde asuda - milline on meil põhja- ehk joogiveega hetkeolukord?
Harku vald saab oma joogivee põhiliselt neljast maardlast: Harkujärve maardla varustab Harkujärve piirkonda, Tabasalu-Rannamõisa maardla Tabasalu piirkonda, Muraste- Suurupi maardla annab vee Muraste elamurajoonidele, ülejäänud, peamiselt hõreasustusega alad, saavad oma vee väiksematest maardlatest ja puurkaevudest.
Tabasalu-Rannamõisa maardlas on vesi otsakorral. Olemasolevatele tarbijatele - nii inimestele kui ettevõtetele - vett jätkub, aga uutele enam mitte. Sellest lähtuvalt peame siin tõsiselt kaaluma iga uut kavandatavat detailplaneeringut. Tõsist kaalumist vajab Muraste-Suurupi piirkonna arendus - kui palju ehitusi juurde lubada, sest vesi on suhteliselt otsakorral.
Probleeme pole Harkujärve maardla ning ülejäänud vallaga. Vääna, Türisalu, Vääna- Jõesuu, Kumna kant - kõigile jätkub piisavalt vett ka tulevikus.
Mida näitas uuring aga meie vee kvaliteedi kohta?
See on ammu teada ja iga päev joojatele tunda - valdavalt on meie vesi väga kvaliteetne ja hea maitsega, puhas. Tuleb see ju sügavatest põhjakihtidest. Sügavalt tulev vesi sisaldab tihtipeale radioaktiivset elementi radooni ja nii on see ka meil. Aga loomulikult lubatu piires.
Millised soovitused andis uuring tulevikuks?
Esimene ja tähtsaim ettepanek, mille Infrageiti eksperdid tegid - vald peaks tõsiselt kaaluma Tabasalu piirkonna üleviimist Tallinna, Ülemiste järve veele. Ühendama meie veevärgi AS Tallinna Vee torustikega. Seda enam, et Talllinna Vesi on Tabasalule väga lähedal, otse mäe all Tiskres.
Liitumine Tallinna Veega avaks uuesti Tabasalu arengu elanike ja ettevõtete kasvule; samas saaksime vabanevad Tabasalu põhjavee varud suunata Muraste maardlasse Muraste ja Suurupi kandi arenguks. Nii lahendaksime Tallinna Veega liitumisel kahe suure piirkonna probleemid korraga.
Kas Tallinna linn ja AS Tallinna Vesi on liitumisest huvitatud?
Olen natuke pinda sondeerinud. Linn on nõus ja Tallinna Vesi lausa otsib uusi kliente - pealinnal veevarusid piisab.
Järelikult peab otsuse liitumise poolt või vastu langetama meie oma volikogu.
2007. aastal koostati valla kanalisatsiooni ja veevarustuse arengukava. Iga nelja aasta tagant tuleb see ümber vaadata. Seaduse järgi ongi nüüd see aeg, lisaks on vallas tekkinud veevajadus. Järelikult teeme lähiajal hanke vallale uue veemajanduse arengukava koostaja leidmiseks, kellel tuleb juba arvestada uuringus toodud soovitustega. Uue arengukava esitame volikogule umbes aasta pärast. Siis peab volikogu langetama otsuse. Kui otsus tehtud, saab kulutused Tallinna Veega ühinemiseks planeerida 2013. aasta eelarvesse. Uute trasside ehituseks läheb ka aastapoolteist.
Nii et heal juhul võib Tabasalus Tallinna vesi voolama hakata 2015. aastal.
Mis see vallale maksma läheb?
Kroonides kõneldes 20-25 miljonit.
Kes selle kinni maksab? Kas tarbijale tähendab see veehinna kasvu?
Kindlasti mitte. Tallinna vesi ei ole kallim Tabasalu veest. Küll võib tulla mõningaid järeleandmisi kvaliteedi osas. Tallinna vesi pinnaveena ei ole nii kvaliteetne kui meie põhjavesi. Kuigi see on puhastusjaamas nii osoneeritud kui kloreeritud.Samas ei sisalda see radooni. Nii et vee kvaliteedi probleemi ei saa üheselt käsitleda. Aga ühinemine Tallinna veega annab vallale võimaluse edasi kasvada ja areneda.
