MJ: (Naerab) Itaallased söövad kindlasti hästi … Eestis aga on väga keeruline ühele piirkonnale keskenduda, sest väga spetsiifilised maitsed ei pruugi siin klientidele sobida. Püüame oma restoranis kliente harjutada värskete ürtidega ja muu itaaliapärasega, nii et lisaks pastadele ja pitsadele pakume ka näiteks kartuleid itaaliapäraselt (oliiviõli, küüslaugu, rosmariini ja oreganoga) … Rucola on pererestoran, kus pakume võimalikult värsket ja rikkalikku toitu. Kõik peab olema hästi maitsev, et kliendid tuleksid tagasi. Meie jaoks on oluline püsiklient, mitte ühepäevaturist, kes siia võib-olla kunagi enam tagasi ei satu. Seetõttu on meil hästi paindlik hinnapoliitika ja kõige olulisem on, et kvaliteeti ei tohi alla lasta – pisidetailideni välja. Püüame kõik maitsed võimalikult ehedatena hoida, mis võib aga tähendada, et peame näiteks tomateid ja maasikaid tavahinnast mitmeid kordi kallimalt ostma. Aga me teeme seda, sest maitse on oluline.

E: Kas gurmee on Teie elustiil?

MJ: Üks minu unistustest on küll kunagi gurmeerestorani avamine. Aga see ei tohiks olla ülepingutatult elitaarne, vaid peaks olema lihtne, sõbralik ja kodune koht, kus pakutakse hoolikalt valmistatud ja hästi viimistletud toitu. Tegelikult on võimalik gurmeed pakkuda ka tavalises kohvikus. Oluline on hea meeskond … Praegu meeldib mulle sõpradele gurmeeroogi valmistada. Roogade maitse peab perfektne olema. Sellega kaasneb alati mõnus jutuajamine ja hea tuju.

E: Kuidas end maitsetrendidega kursis hoiate?

MJ: Reisides ja ajakirju, raamatuid ja Internetti lugedes. Loen näiteks El Bulli ja The Fat Dack-i artikleid ja raamatuid. Samuti püüan jälgida, mis eesti restoranimaastikul toimub.

E: Olete ka fotograaf (vt ka Meelise fotogaleriid veebis: http: //www.meelisjaager.net/). Kas tegelete ka toidufotograafiaga? Kui oluline on toidu visuaalne stiil?

MJ: Toidu välimus on mu jaoks väga oluline. Iga uue menüü pildistan alati üles. See on töö jaoks ka praktiline, sest need pildid jäävad me restorani kokkadele ka spikriks. Vahel võin kodus mõne roa ülesvõttele 4–5 tundi kulutada, et lõpuks perfektne klõps teha. Pildile peab jääma roast nn vau-efekt.

E: Mis on Teie lemmiktoit?

MJ: Hetkel on mu lemmikuks mangosorbett. See on suus sulav tõeliselt hea tuju tekitaja.

Üldse armastangi erinevaid puuviljalisi sorbette … Aga muidu oleneb lemmik tujust ja päevast. Vahel meeldib hommikul muna ja peekonit süüa, aga vahel ei taha ma sellele isegi mõelda. Suvel olin suur tsukiini fänn. Nii et igal aastaajal võib olla erinev lemmik. Tegelikult on mitmekesisus ka väga oluline.

E: Kas toiduga on võimalik sügismasenduse v kaamose vastu võidelda?

MJ: Kindlasti on, aga eks see on iga inimese puhul erinev. Minus eneses sügis masendust ei tekita, kuigi suvi ja soojus meeldivad mulle ka.

E: Kui Teil palutaks teha elujõudu, soojust, kirge ja rõõmu loov jõuluõhtusöök, siis mida valmistaksite?

MJ: Pidin just TV3-e saate “Õhtusöök viiele” jaoks valmistama jõuluroa (Meelise jõulu-õhtusööki on võimalik näha TV3-s

30. detsembri õhtul. MK), milles ma sülti ja hapukapsaid ning verivorsti küll väldin. Valmistasin tuunikala-tartari, sealiharulaadi köögiviljadega ning mangosorbetti. Taoline õhtusöök võiks ühendada eneses nii traditsioone kui ka midagi uut. Oluline on, et oleks huvitav ja rikkalik, nii et söök aitaks meil ka terve ja tugevana püsida. Vahel võiks ka teha temaatilisi jõuluõhtusööke (itaalia v ameerika jne stiilis).

E: Kuidas Te ise armastate jõulupühi veeta? Kas saate enesele jõulupuhkust lubada? Kuidas Te üldse puhkate ja end laete?

MJ: Jõulude ajal päris puhata ei ole võimalik, sest see on vist restorani jaoks üldse intensiivseim periood aastast. Jõulupuhkuseks jääb maksimaalselt üks päev. Inimesed armastavad pühade ajal väljas süüa. Lisaks tuleb erimenüüsid luua ja pidevalt restoranis kohal olla, et kõik hästi oleks ja sujuks … Puhkan tavaliselt nii, et lähen paariks päevaks loodusesse. Talvel armastan lund – käin lumelauaga sõitmas. Paar päeva tagasigi käisin Valgehobusemäel sõitmas. Metsas ja looduses taastun hästi. Siis piisab paarist päevast, et jaksaksin jälle.

E: Lugemisaasta raames pärin igalt intervjueeritavalt, mida Te viimati lugesite v milline oli viimane eredaim lugemiselamus?

MJ: Peamiselt loen erialakirjandust – kokakunsti- ja fotograafiaraamatuid. Hiljuti aga lugesin Anthony Bourdaini “Avameelselt köögist”. S.o lugu New Yorki köökidest, samuti koka eraelust (või õigemini selle puudumisest) – mis kõik on minu eluga väga sarnane. Lugemise asemel eelistan tavaliselt oma sõpradega mõnusasti aega veeta. Seltskond on tähtis :)

HÄID MAITSEELAMUSI ja TOREDAID JÕULE!