Lynghøj Efterskole asub Põhja-Taani maapiirkonnas Aalborgi linnast mõnekümne kilomeetri kaugusel. Kohale saabudes tundus meile nagu oleksime jõudnud Lõuna-Eesti metsa noortelaagrisse: koolimaja ja õpilaste elumajad meenutasid meile tüüpilist laagriehitist. Hiljem selgus, et meie tunne oli põhjendatud: see kool on alguse saanud skaudiliikumisest.

Efterskole näol on tegemist eritüüpi kooliga, kus õpivad õpilased vanuses 14-18. See on põhikooli n.ö. järelkool. See on võimalus õpilastele, kes ei tea pärast põhikooli, mida nad edasi tahavad teha. Üheskoos õpitakse iseseisvat elu ilma vanemateta, elatakse ühiselamutüüpi majades koolimaja juures.

Meie saabumine ei häirinud kooli elurütmi. Kõik jätkasid oma tavapäraste tegevustega. Meid paluti osalema õpetajate koosolekule, mille töökeeleks oli loomulikult taani keel. Siiski tehti väike paus, kus saime end tutvustada ning seejärel jätkus töö argiteemadel.

Õpilaste koolipäev jättis puhkelaagri tun-de: koolikella ei olnud, õpetajad alustasid ainetunde meile arusaamatu ajagraafi ku järgi, koolitunnid vaheldusid söögitundidega. Nimelt söövad taanlased kuus korda päevas, nii ka selles koolis.

Ühel päeval said meie õpilased ühiskogunemisel kogu koolile teha ettekande Eestist.

Üllatav oli Taani noorte vähene teadlikkus (informeeritus) Eestist. Nende jaoks oli uus ja üllatav fakt seegi, et Eesti on ammustel aegadel olnud Taani ülemvõimu all.

Mõned päevad hiljem kui uue elutempo ja keskkonnaga kohanetud, külastasime ka 500 õpilasega gümnaasiumit. Soe vastuvõtt sisaldas endas ühist lõunasööki, ekskursiooni koolimajas, ainetundide külastust, vestlusringi kooli juhtkonnaga. Silma jäi see, et gümnaasiumiõpilaste põhiliseks töö- ja õppevahendiks oli sülearvuti. Ja õpilased polnudki Facebookis, vaid ilma õpetajapoolse kontrollita tegid vajalikke ülesandeid - meie õpilastel oli seda raske uskuda.

Koolides panime tähele ka suurt meesõpetajate osakaalu. Ilmselt tingib selle ka õpetaja kuupalk, see on Taanis keskmiselt 3412 eurot.

Taani koolide külastus tekitas mitmeid küsimusi: Kuidas jõuab taanlane nii rahuliku tempoga samale tasemele nagu meie lapsed ülepaisutatud õppekavasid läbides? Kuidas on saavutatud, et õpilased austavad ja hindavad õpetajaid, õppides meie jaoks väheste piiride ja reeglitega koolis? Kuidas on võimalik suurel hulgal murdeealistel noortel elada terve aasta üheskoos „koolikülas" nii vähese järelevalve all, ilma et sellega kaasneks soovimatuid tagajärgi? Need on küsimused, millega tasub tegelda, millele vastust otsides leiame ehk ka oma haridussüsteemis ja koolikorralduses innovaatilisi lahendusi.

Täna saame eestlastena olla uhked oma töökuse üle. Kadedaks teeb taanlase stressivaba elukorraldus. Taani inimene pidi uuringute järgi olema Euroopa kõige õnnelikum, tahaksime seda rohkem ka oma järeltulijatele. Algselt kultuurišokki tekitanud Taani „laagrikoolilt" on meil mõndagi õppida.

Taani koolis hinnatakse rahvusvahelist mõõdet. Seega loodame, et nimetatud koolidest saavad meie kooli ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete suuna partnerkoolid.