Linnapea Jüri Kaver kolmanda advendi õhtul oma kodus, intervjuu ajal oli toeks kass Tõnu.
FOTO: Võru Linna Leht
Aasta lõpp on käes. Kuidas võtad kokku aasta 2012?
Aasta on olnud väga töine. Positiivne on, et oleme allkirjastanud suure hulga riigihankeid.
Kui ametisse astusin, lubasin, et teen eelarve korda. Eelarve on korda tehtud ning tänu sellele suutsime päästa euroraha, mis oli linna käest ära libisemas. Pean eelkõige silmas Kreutzwaldi kooli renoveerimist, Kreutzwaldi tänava ehitust ja Katariina allee rekonstrueerimist. Nüüdseks on kõigi kolme objekti ehituslepingud allkirjastatud.
Selle aasta märksõnaks ongi „ettevalmistused", tänavu külvatud vilju saame maitsta tuleval aastal On aga suur üllatus, et ühe ja teise ettevõtmise kohta nii palju kriitikat väljendatakse. . Mida sa selle all silmas pead?
Näiteks seda, et paljud inimesed on Katariina allee suhtes ebaõiglaselt kriitilised. Kritiseerida oskame kõik, aga see peab olema konstruktiivne. Niisama ajaleheveergudel ja anonüümsetes kommentaarides lahmida ja ettevõtmisi lagastada, ilmutades samas teadmatust, ei ole mõtet. Olles ise mitme projekti juures, tean, kui palju inimesi tegelikult nende kallal töötab. See on paljude inimeste, alustades arhitektidest ja lõpetades kohaliku töömehega, töö ja vaev ning ühislooming. See, et linnapea ütleb, et hakkame üht või teist projekti tegema, on vaid jäämäe veepealne tipp. Mis on järgmise aasta suuremad ettevõtmised?
Juba nimetatud kooli, Kreutzwaldi tänava ja Katariina allee ehitusele käivad ettevalmistused Petseri tänava ehituseks Kooli ja Uue tänava vahelisel lõigul. Käima läheb suur tänavavalgustusprojekt, millega me viimasel hetkel liituda saime.
Uuel aastal käib linnas suur ehitustegevus ja siinkohal palun juba ette vabandust ebameeldivuste ja segaduse pärast. Eks inimestele valmista ikka pahameelt, kui ei saa sõita tavapärast marsruuti, ei saa käia koolis kohas, kus ollakse harjunud käima jne. See aeg tuleb lihtsalt ära kannatada. Kas lisaks suurtele ehitustele on veel midagi põnevat tulemas?
Üks põnev ettevõtmine, mis aprillis toimub, on kõigi aegade suurim linnalahing, mida korraldavad kaitsevägi ja Kaitseliit. Linnaelanike silme ees rullub lahti vaatemänguline lahing ning see peaks jätma väga tõetruu mulje.
Käiku lähevad lõhkepaketid ja kõik muu lahingu juurde kuuluv. Näidislahingu ajaks luuakse linnaelanikele alad, kust saab suurejoonelist vaatemängu jälgida. Lahing toimub mitu päeva, kõike seda filmitakse ka kopteriga õhust. Olgu hoiatusena ette öeldud, et linnas on sel ajal paugutamist kosta. Võru sai hiljaaegu UNICEFilt laste- ja noortesõbraliku linna tiitli. Üllatavalt palju kriitikat tuli linlastelt selle kohta.
Meie linna tegemised jäid otsustajatele silma ja nii see tiitel tuli. See on ennekõike tunnustus meie inimestele nende igapäevase töö ja hoole eest. Minu arust ei ole see koht, kus ironiseerida ja sapiseid märkusi teha. See ei ole kohalike poliitikute suur saavutus.
See on tunnustus, mille üle võib igaüks uhkust tunda. Asjadele tuleb läheneda laiemalt.
Tuleb silmad lahti teha ja märgata, kui palju on meil tegelikult huviringe; meil on noorteklubid, koolid-lasteaiad, hea ja turvaline keskkond ning ennekõike inimesed, kes kõike seda südamest teevad. Räägime Jüri tänava kahesuunaliseks muutmisest. Milleks see vajalik on?
Kreutzwaldi tänav läheb remonti ja Jüri tänav on tõesti plaanis kahesuunaliseks muuta. Alguses oli võõrastav ka see, kui Kreutzwaldi tänav muudeti kahesuunaliseks. Nüüd oleme kõik sellega harjunud. Arvan, et Jüri tänavaga juhtub samuti nii. Eks kohalikel inimestel ole oma rajad kujunenud, mida mööda on harjutud kulgema.
Linna külalise jaoks muutub aga liikluskorraldus lihtsamaks.
Praegu on Tallinna maanteelt linna sisenejatel ees keelumärk, mis annab sõnumi: „Ära tule!", „Pööra paremale!", „Pööra vasakule!".
Jääb mulje, justkui me ei ootaks oma linna külalisi ning suunaksime nad linnast välja. Meie eesmärk on muuta linn loogilise ja lihtsa liiklusega kohaks.
Loomulikult oleme ette näinud valgusfoore, uut asfaltkatet, kõnniteed, parkimiskohti. Miks linn ei võta midagi ette lagunenud hoonetega?
See on igas linnas paratamatu, et on lagunenud hooneid, millele on raske omanikku leida. Ajalooliste hoonetega kaasnevad omad nõuded ning paljud neist majadest on erakätes. Näiteks endise Tamula söökla hoone, mis on juba aastaid müügis olnud. Maja on lagunenud, ent selle kordategemisel tuleb säilitada ja taastada olemasolevad konstruktsioonid. Selliste hoonete puhul on muinsuskaitseametil suur õigus öelda, kas hoone võib maha lammutada ja vanal kujul taastada. Hea näide koostööst muinsuskaitsega ning uuenduslikust lähenemisest on Narva kolledž, kus uue hoone fassaad säilitab börsihoone ajalugu.
Loodan, et kui allee on korras, saab ka endise Tamula söökla hoone uue hingamise. Koht on minu arust atraktiivne. Kuidas selle Seminari väljaku raekoja platsiks nimetamisega on?
See on tõesti kahetsusväärne arusaamatus, mis on pahandanud paljusid kodanikke. Linnapeana võin kinnitada, et Seminari väljaku nimetamist raekoja platsiks ei ole isegi arutatud. Ilmselt on valesti tõlgendatud kujundlikku väljendit, mida olen vestlustes kasutanud, kirjeldamaks platsi olemust (ajalooliste hoonetega ümbritsetud linna keskväljak, mille ühes hoones asub ka raad).
Meie soov on tulevikus esiisade rajatud ajalooline plats taastada ning kindlasti ei ole meie eesmärk linna väärikat ajalugu muuta. Minu mõte on, et ühel korralikul linnal peab olema oma esindusväljak. Olen sügavalt veendunud et omal ajal istutati parki puud ideoloogilistel põhjustel, st eesmärk oli varjata ajaloolist pangahoonet, mõisahoonet. Lõpetuseks, millised on sinu jõulusoovid linna elanikele?
Eelkõige rahulikku jõuluaega ja teguderohket uut aastat! Minu mõte on, et negatiivset on liiga palju ja pigem otsime meie ühiseid jooni, mitte erinevusi. Erinevad oleme niikuinii ja see pigem rikastab.
Otsime just seda ühisosa ja ajame koos Võru asja, see aitab linnas elu edasi viia.