Jüri paikkonna ajaloo ainetel kirjutatud näidendis otsivad naised mehi
Rae vallale spetsiaalselt kirjutatud näidend „Tammik ja raud" on kirjutatud Jüri paikkonna ajaloo ainetel.
Sõjad ja haigused on laastanud kogu küla ja alles on jäänud ainult naised, kel tuleb omakeskis raske eluga hakkama saada. Lugu areneb naiste omavaheliste suhete baasil, kel kõigil mure meeste puudumise pärast. Kes siis ikka teeb ära meestetööd või pakub naistele nii olulist turvatunnet ja kaitset.
Naiste omavaheliste suhete taustal paistavad rauaaja perioodi üldised probleemid. Raske elu on muutnud naised kibestunuks ja kurjaks, kuid siiski leidub naiste hulga neid, kes tahavad midagi ära teha oma kodumaad heaks. Kuid leidub ka neid, kes on kõigele käega löönud ning kes otsivad võimalusi, kuidas pääseda parema elu peale. Etenduse osatäitja Kairi Kadastik leiab, et etenduse ajastu on küll kauges minevikus, aga inimesed oma murede ja rõõmudega on ikka samad ja see pakub palju äratundmisrõõmu.
Mõnusa ja mahlaka tekstiga näidendist tõotab tulla põnev vaatamine. Lavastajale on tükk paras väljakutse, sest rauaaja ajastu tuleb tõetruult edasi anda. Etenduse lavastaja Kaja Kalmer nendib, et etenduse lavastamise teeb veel keeruliseks see, et kujundada tuleb dekoratsioonid ja leida kostüümid, mida kuskil täpselt pole kirjeldatud. „Samuti on üksjagu naiste omavahelist rahmeldamist. Ka need seigad tuleb tõetruult mängida. Ja muidugi LAMMAS!? Kust me saame rauaajastu lamba," lisab Kalmer.
Kuidas kõik laval sujuma hakkab, seda saab juba näha 23. novembril Rae kultuurikeskuses Rae valla 146. aastapäeva tähistamisel.
Väljavõte stsenaariumist „Tammik ja raud",
KIRGE: Lehmaküla! Lehmaküla, Lehmja küla, saad aru? Pole pulli, ainult lehmad veel hingitsevad. (süngelt) Aga kuniks neidki. Kooleme talvel nälga ära ja valmis.
IITSA: Eks sa meelita siia mõni mees, sina ju oskad!
KIRGE (veel süngemalt): Tule siia kedagi. Kui, siis suvel nädalaks-kuukeseks.
Häri kah... haugub ja häriseb. No mida ma siia tittesid sigitan, isad mööda ilma laiali? ..... IITSA Meest, meest oleks vaja! Seda kuuske peaks kaks meest tassima ja ega nemadki. (hõikab): No kuhu teie nüüd?
KIMAR: Uritamme manu, tütrekene, ikka uritammele!
HÄRI (punnib lambaga): Kas sa astud, soeroog!
KIRGE (laseb adrast lahti, Iitsa kohe ka): Ohvrile lähete või?
HÄRI (jääb seisma, pühib käsivarrega higi): Ohvrile jah, tõivutame, kas saab ühe tähtsa asja kätte või ei.
IITSA (on lammast uurinud): Kuule, ega te voona jalgu ometi vaja? Ärge siis ära visake, andke mulle, ma teen leeme peale ja söön ära!
HÄRI: Sul pole ka muud kui sööki näost vatsa! Ime, et veel lõhki ei ole läinud!
Mina selle ute kasvatasin ja toitsin ja mina tema ka tõivutan! Ei ole siit teistel otsida midagi!
IITSA: Ah nii! Kimar pole kedagi kasvatanud, saab ometi ohvrist osa!
HÄRI: Kimarata ei saa ma tõivu tuua. Puss murdus ära.
KIMAR (võtab kiire efektse tõmbega hõlma alt suure roostes pussi): Aga minul - näeh! Viimane pušš siin külaš!
IITSA (põrkub tagasi): Ära sa janda, eit, ehmatad tooneseks!
KIRGE: Häri arvab, et kui lambuse kõri maha tõmbab, saab oma pojale naise! (naerab) HÄRI: Loll oled, Kirge! Sinul ep ole muud kui mees ja mees! Küll piilud ise minu Üürikut!
____________________________________________________________
Kes on näidendi „Tammik ja raud" tegelased ja osatäitjad
KIMAR, vana naine - Kaja Kalmer
HÄRI, naine heas eas - Kairi Kadastik
ÜÜRIK, tema poeg - Priit Põldmäe või Reio Timuska
IITSA, ahne naine - Terje Jaamul
KIRGE, ihar naine - Õnne Päeske
THOR, svealane - Andres Kikkas
PLÜÜ, kaubamees - Aldo Laid
TACITUS, roomlane - Rain Vellerind
VIHER, ori - Vilve Alumets
