Novembrikuud alustasid meie koolis vene keelt õppivad noored väljasõiduga Ida-Eestisse. Pikk sõit viis meid Kolkjasse vanausuliste muuseumi. Muuseum jättis meisse kõigisse oma tõetruudusega kustumatu mulje. Ka giid oli väga hea.
Riin: Vanausuliste muuseumis oli eriti huvitav, sest seal saime tõeliselt aimu, kuidas nad vanasti ja ka praegu justkui muust maailmast eraldi elavad. Lausa hämmastav on inimeste suutlikkus säilitada oma tõekspidamisi ja kombeid vaatamata kiiresti muutuvale elule.
Egert: Kõige rohkem üllatas mind see, et vanausulised magavad väga lühikestes voodites, ent elavad väga kaua.
Ivar: Muuseum oli täis asju, mis viitasid vanausuliste kommetele. Selle muuseumi põhimõte oligi näidata justkui vanausulise kodu, millest saime ülevaatliku pildi. Pärast külastasime veel ligidal asuvat sibula- ja kalarestorani. Ees ootas meid ettetellitud maitsev juustukala praad. Ilmselt meie kõigi esmakordseks kogemuseks oli tee joomine samovarist. Toit maitses hästi ning koht oli hubane. Kõhud täis söödud, ootas meid viimase külastuskohana Illuka vallas tegutsev Kuremäe klooster.
Triin: Kuremäel võttis meid vastu kloostri giid. Ringkäik oli külmast ilmast hoolimata huvitav.
Angelika: Pärast ringkäiku kloostris tahtsime Riinuga peakirikus küünla süüdata, ent selleks hetkeks olid kiriku uksed remondi tõttu suletud.
Arvasime Riinuga, et võime võtta seda kui märki Jumalalt, et meil pole ühtki pattu, mida kahetseda. Loodame, et see nii ka on. Päev oli väga sisukas. Nägime seni meile vähetuntud Ida-Eestit sootuks huvitava nurga alt.
Kui varem oli meie teadmiste allikaks vaid jutt, siis nüüd oleme Ida-Eesti eluga ka lähemalt tutvunud. Tõdesime, et suured sibulapeenrad pole pelgalt jutt, vaid südamega tehtud raske töö. Pole siis ime, et Peipsi sibulat kiidetakse. Aitäh õpetaja Tiina Oolole, kes meile selle ekskursiooni korraldas! Puurmani Gümnaasiumi 12. klass