Aega teenis Jakub Ventspilsis autojuhina. Pärast vahejuhtumit, kus Jakub kogemata remonditava auto rataste alla jäi, õnnestus tal sõjaväest ennetähtaegselt vabaneda. Mehel oli kõvasti õnne: ta pääses õnnetusest üksnes murtud ribide ja marraskil näoga.

Pärast sõjaväge asus Jakub tööle ehituse alal. Näpi KEKi puidutsehhi juhatajana töötas ta välja tüüpmaja „Ants“, mille osad tehti otsast lõpuni tehases valmis ja pandi kokku kohapeal. Tööka mehena jäi Jakub paljudele silma ja tööst pole ta kunagi puudust tundnud. Tema viimane töökoht enne pensionile jäämist oli ViruJaagupis, kus tema eestvedamisel rajati kolm puidutöötlemise angaari.

Noorena oli Jakub ka kõva spordimees -mängis tennist, korvpalli, sulgpalli, suusatas ja oli muidu aktiivne. Reisinud on ta ka päris palju. Puhkusetuusikutega on tal läbi käidud kõik endised sotsialismimaad.

Jakubi elukaaslane Antonina rääkis meile, kuidas nad teineteisele silma jäid. Igal hommikul tööle minnes kõndisid nad päris pikka aega üksteisest mööda. Lähemalt tuttavaks said nad alles ühel saunapeol.

1980-ndate aastate lõpus leidis Jakub Peipsi järve kaldal Tammispää külas sobiva koha suvila ehitamiseks. Hoogsa töö tulemusena kerkis maja kiiresti. 1990. aastast alates elavadki Jakub ja Antonina Tammispääl. Jakubile meeldib maaelu väga. Antoninale sobib linnaelu veidi rohkem ainuüksi sellepärast, et sest seal on kõik käepärast, eriti talvel. Samas on neile mõlemale väga hingelähedane see imeilus koht, kus nad elavad.

Tervise üle Jakub ei kurda ja ta näeb oma vanuse kohta väga nooruslik välja. Antonina ja Jakubi positiivsus, rõõmsameelsus ja toimekus on tänases üldiselt virisevas ja vinguvas maailmas lausa kadestamisväärsed.