Meelsasti pajatab Anne Piilsi koolimajast, kus ta oma kooliteed alustas. Koolimaja esimesel korrusel asus kolhoosi kontor, riidehoid, sidejaoskond ja raamatukogu. Hoone teisel korrusel asusid klassiruumid- I ja III klass ning II ja IV klass. Õpilaste täpset arvu Anne ei mäleta, kuid talle meenub, et klass oli ikka lapsi täis. Edasine koolitee jätkus Avinurme koolis ning seejärel Mustvee keskkoolis. Mustvee kooli lõpetas Anne heade tulemustega. Edasi õppis ta Tartus meditsiinikoolis.

Peale kooli lõpetamist töötas ta Mustvee haiglas ning seejärel Jõgeva kirurgias. Lohusuusse tagasi tuli Anne peale isa surma. Üsna pea sai ta ka tööd raamatukogus. Esialgu tundis Anne igatsust meditsiini järgi, kuid nagu ta ise ütleb, harjus ta uue tööga üsna kiiresti.

Raamatukogu juhatamiseks vajalikud teadmised ja oskused pärinevad suuremalt jaolt Anne eelkäijalt, kes õpetas talle kõike seda, mida ise teadis. Ülejäänud õppis ta ise juurde, osaledes erinevatel koolitustel ja seminaridel. Ette on tal näidata mitmeid tunnistusi.

Praeguses ametis tunneb ta end nagu kodus. Kõik on käejärgi sätitud. Raamatud on seatud kategooriate ning tähestikulises järjekorras. Anne isegi ütleb, et raamatukogu on saanud talle tõeliseks koduks ja ta on südamega selle eest hoolitsenud ning raamatukogu edasine eksisteerimine ja selle käekäik on talle väga tähtis. Anne otsib välja pildialbumid ja Piilsi raamatukogu kroonika, mida ta täiustab iga aasta. Kroonikaga tehti algust 1947. aastal, kui tollaegne raamatukogu juhata tegi sinna esimese kande. Kroonikast üsna esimestest kannetest lugesime välja, et raamatukogu pindala tollel ajal oli 4,2 ruutmeetrit. Hiljem kui kaotati klassiruumid sai raamatukogu ruume juurde. Kroonikast võib välja lugeda veel lahtiolekuaegade kohta kui ka lugejate eelistusi. Anne ise oskab rääkida, et aastatega on ikka tekkinud püsilugejaskond, kes ikka ja jälle käivad raamatuid laenutamas.

Annel oli raamatukogu pidamise kõrvalt aega ka külaelu edendamiseks. Ta korraldas mitmeid üritusi ja tantsuõhtuid. Ka uuel ja äsjavalminud laululaval sai ta ühe ürituse korraldatud. Ta näitab meile albumist erinevatest üritustest pilte.

Kõige lõpuks kiidab Anne Keskkogu naisi, kes on alati olemas nii heas ja halvas ning ikka ja jälle on olnud mõne hea sõnaga abiks ja toeks. Soovime Annele ikka jõudu ja jaksu.