Kokku tuli mängima 170 last ja 60 vabtahtlikku, kes kõik osalesid ka tsirkuseetenduses. Etendust tuli vaatama umbes 1000 inimest. Olid jõu-ja ilunumbrid, akrobaadid, klounid, sambatantsijad, mustkunstnikud, õhuakrobaadid, mõõganeelajd, maotaltsutajad - kõik nagu ühes õiges tsirkuses olema peab. Erinevate trikkide tegemisel arvestati loomulikult laste võimetega. „Me tahamegi selle laagriga saavutada seda, et igaüks saaks lavakogemuse, igaüks oleks suures etenduses osaline, igaüks saaks läbi mängu ja aplausi tunda õnnestumist. Seda on tarvis igale jõngermannile," ütles kõigi suveürituste hing ja korraldaja Anneliis Kõiv.
Tsirkus nagu päris. Foto: Katrin Helend-Aaviku
20. juuli

Kolm nädalt kestnud 13. rahvusvaheline keraamikasümpoosion päädis Tohisoo mõisas näitusega. Sümpoosioni korraldasid keraamikud Aigi Orav ja Külli Kõiv.

Osalejaid, kel igaühel oli kasutada 100 kg savi oli kaheksa: Rave Puhm ja Kattri Taklja Eestist, Agne Semberaite ja Jurgita Jasinskaite Leedust, Ayano Ohmi ja Kazuya Ishida Jaapanist, Tania Punans (Venemaalt) ja Elsa Naveda Mehhikost. Kõige aeganõudvam töö on põletus: savist esemed, mis saavad kuuma üle 1300 kraadi, saab ahjust välja võtta umbes kolme päeva pärast. Anneliis Kõivu sõnul avaldasid talle kõige rohkem muljet just Eesti keraamikute tehtud taiesed.

Sümpoosioni lõpetamine oli samaaegselt ka Kapa-Kohila kogukonnapäevade avaakord.

Tohisoo mõisas toimunud kontserdil astusid üles meie omad ja tunnustatud noord interpreedid Marcel Johannes Kits ja Katariina Maria Kits.

Toimus ka ja seda juba 15. korda Suveserv. Kuigi osavõtt oli eelmiste aastatega võrreldes tgasihoidlikum, olid pallilahingud see-eest ägedamad.

22. juuli

Suvesündmused jätkusid Keila jõel toimunud kanuuralliga, mis vihmavalinguest hoolimata maha peeti ja millest kuus võistkonda osa võttis. Kanuuralli võitjateks tulid TORMAKAD. Eriauhinna kostüümide eest sai võistkond nimega „No Ei Tule Välja".

Aga üldiselt tuli meeleolukas võistlus pooletuhande meetri pikkusel lõigul välja küll. Ja vaatamata sellele, et üks paat juba enne starti õnnestus ümber keerata, olid sõiduajad väga head.

23. juuli

Esmaspäeva öösel saabus Moldovast delegatsioon. Kui lõunamaalased reisiseikluste kiuste kohale jõudsid, mindi Kadriorgu ja mere äärde, kuna osa külalistest polnud merd varem kunagi näinud. Mässavad lained ja vetevalli taga paistvad laevatuled jätsid neile unustatmtu mulje.

Seminar, mis oli planeeritud neljale tunni, kestis tunnijagu kauem, sest külalistele pakkus erilist huvi teema, kuidas Kohila areng pärast Eesti taasiseseisvumist kulgenud on.

Samal ajal kutsusid vabatahtlikud noored ja noorsootöötajad kõiki lapsi lasteparki, sest kavas oli Mitusada mänguminutit, mille käigus sai mängida koos vanu häid mänge - ukakas, 12 pulka, mädamuna jt kui ka selliseid nagu kroket, bowling, petanq jms. Sellest sai vahva koomängimise kogemuse! „Me tahame, et traditsioon jätkuks ja et edaspidi oleks selliseid mängupäevi suvel mitmeid," lisas Anneliis Kõiv.

24. juuli

Õhtu eel toimus vabadussõja mälestussamba juures sõprusvaldade folgigruppide esinemine. Sai kuulata moldova laule, kaasa elada rahavatantsule, mida pakkusid Rõõmutallad, Rõõmupäkad, Kohila segarahvatanturühm, Kohila naisrühm ja Prouade rühm. Kandlelt meelitas mõnusad meloodiad välja Aivar Arak. Õhtusöögil kingiti külalistele Kohtume Kapa-Kohilas-särgid, Kuukiigutuse plaadid ja Kohila klaaspõnnid.

Tund enne südaööd algas suurejooneline kontsert Sume on öö oma romantiliste lauludega peamiselt Eesti heliloojatelt. Liis Mäesalu, Maris Reinumäe, Tiina Adamson, Kairi Trigub, Rein Kontson, Peter Põder, Marek Jürgenson, Sulev Võrno vallutasid publiku südame.

Kontserdi peakorraldaja Anneliis Kõivu sõnul on see heaks näiteks, kuidas kogukonna toel hea tahte korras koos vallavalitsusega saab suuri asju teha. „Õhtu tegi eriliseks veel see, et saatebänd oli super: Karl Helmeste - trummid, Kristjan- Robert Rebane - akordion, Martti Laas - basskitarr, Leila Röömel - klahvpillid, Oliver Mazurtshak - soolokitarr, projekti juht Martin Heinla," kiitis Kõiv.

25. juuli

Teoks sai rabamatk, mille korraldamise soov tuli inimestelt ja mis algas Kõnnu rabast ning jõudis Rabiverre välja. Retke viis läbi Karjatse talu peremees Peep Torgo, kes paar tunni jooksul tutvustas 23 inimesele, mida põnevat on ja kuidas kulgeb elu laugaste vahel. Osavõtjad jäid väga rahule ühes sooviga sellist retke sügisel korrata.

Õhtu lõppes öökinoga Omamoodi Kohviku terrassil, kus linastusid Martti Helde Eat me - Thibaut - Päev, mil ma kasvasin ja Wong Kar-Wai Minu mustikakarva ööd.

28. juuli

Ilm oli ilus, Kohila alev end pidurüüsse sättinud. Täpselt keskpäeval avasid teist aastat juulikuu viimasel pühapäeval uksed kodukohvikud, mida sel aastal oli viis.

Keegi on kujundlikult iseloomustanud:


Ja kujutage ette, ta tuleb seejärel, avab oma värava..... ja me oleme oodatud. Tema koduaeda, kohvile ja koogile, salatile ja karastusjoogile, mille ta on valmistanud just meid oodates. Kas pole mitte tore olla oodatud?

Igas kohvikus käis üle poolesaja inimese.

Anneliis Kõiv plaanib tuleval aastal inimesi juba varakult innustama hakata, et vallalehte saaks kohvikute aadressid juba varakult kirja. Selle aasta eest suur tänu kohvikupidajad - Valdre, Soomere, Võsu, Laanmetsa ja Karineeme ning Raudsepa pered.

28. ja 29. juuli

Tea Raudsep on suve tähtsündmust iseloomustanud järgmiselt:

Selle aasta "Veterahva needus" oli TÄIUSLIK! Kõik oli paigas, sujus, vajalikud nüansid võimendusid õigetel kohtadel, stseenide vahel ei olnud "tühja õhku", kunstiliselt ja muusikaliselt ilus, põnev ja jalustrabavate eriefektidega atmosfäär, vapustavad kostüümid ja kujundus, tekst täis huumorit ja südamlikkust, näitlejates mängimise mõnu.

TÄIESTI PROFESSIONAALNE ETENDUS JA ETENDAJAD! Kui eelmisel aastal oli etendus veel nö toorik ja tunne jäi pärast vaatamist pisut ebamäärane, siis sel aastal isegi unustasin aja ja koha ning läksin etendusse "sisse". Ja kuigi teadsin, mida sündmused endaga kaasa toovad, oli ikkagi erutavalt põnev.

Libreto autor, lavastaja ning projektijuht Anneliis Kõiv ütles, et ansamblimäng toimis, kõik oli paigas. „Heli, valguse ja looduse koosmõju andsid etendusele erilise tausta. Kõlas kõrvupaitav muusika, saime naerda ja nutta. Minu käest küsitakse, millal tuleb järgmine muusikal, aga loominguga on, et sa ei tea täpselt, millal tuleb järgmine. Seda lugu kirjutasin nii, et pidin kogu arvestama, mitu peamikrofioni saab korraga kasutuses olla ja kes peab kellega vahetama..."

Etendust käis tänavu vaatamas üle 3000 inimese.

Kohila vallavalitsus avaldab tänu kõigile, kes aitasid suve Kohila alevis ja vallas meeldejäävaks muuta.