Juuni Vaivara ja lähiümbruse ajaloos
1. juunist kuni 1. detsembrini 1877. aastal tegutses Narva-Jõesuus Narva apteekri Eduard Otto poolt avatud Narva-Jõesuu oma apteek, mis 1884. aastal sai alalise apteegi õigused.
2. juunil 1937. aastal sündis Narvas metsniku peres tulevane tekstiilikunstnik Malle Taimre (Orglaan).
3. juunil 1942. aastal sündis Narvas trompetist Tõnu Tarum, kes õppis Tartu Muusikakoolis ja lõpetas siin 1961. aastal A. Metsa trompetiklassi ja läks siis edasi õppima Tallinna Konservatooriumi H. Orusaare juurde.
1969. aastal said õpingud läbi ja ta hakkas tööle ERSO-s, eelnevalt õpingute ajal oli ta töötanud ka ETV ja Eesti Raadio Estraadiorkestris ( ka toona tegid üliõpilased õpingute ajal kõrvaltööd!). 1973. aastal alustas õpetajatööd Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ja ka Konservatooriumis trompeti õpetajana ning kahe aasta pärast sai temast riigiametnik. Nimelt sai teamst ENSV Kultuuriministeeriumi Muusikaosakonna juhataja.
Tõnu Tarum suri Tallinnas 25. mail 1984. aastal.
6. juunil 1812. aastal sündis vene kirjanik Ivan Gontšarov, kes puhkas Narva-Jõesuus 1877. aastal (tema peateoseks oli „Oblomov").
9. juunil 1967. aastal avas esmakordselt uksed Kohtla-Järve Põlevklvimuuseum, s.t. avati ekspositsioon külastajatele.
11. juunil 1987. aastal valis erakorraline kirikukogu senise Tallinna Jaani koguduse õpetaja Kuno Pajula EELK peapiiskopiks. Ta oli varem töötanud ka Illuka koguduse õpetajana.
15. juunil 1912. aastal ilmus Narvas enamlaste ajalehe „Kiir" esimene number ja seda lehte ilmus 25 kuud.
18. juunil 1912. aastal läbis Eestit rahvusvahelise automobiilide „keisrisõit" marsruudil Peterburg-Narva-Tallinn-Tartu-Riia ja sellest võistlusest võttis osa 19 lokomobiili.
20. juunil 1902. aastal sündis Vaivaras parteitöötaja Ida Reimer, kes oli Virumaa esindaja ENSV III ülemnõukogu töös (25.02.1951-27.02.1955).
26. juunil 1852. aastal sündis Vene riigitegelane, Eestimaa kuberner ( s.o. Põhja-Eesti, mitte Liivimaa s.t. Lõuna-Eesti) 1885.-1894. ( suurim venestamise aeg Eestis) vürst Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi. Tema algatusel algas Eestimaa ametiasutuste ja koolide venestamispoliitika ja ka valdade ühendamine. Tema algatusel purustati Pühtitsa mäele rajatud eestlaste kirik ja asemele ehitati Kuremäe nunnaklooster. Ta algatas ka Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise ja oleks kindlasti veel muudki juhtunud, kui tema ootamatu ja saladuslik surm 24. oktoobril 1894. aastal lõpetas selle tegevuse.
Ta maeti Kuremäe kloostrtisse oma kiriku kõrvale ja siin puhkab ka viimast und tema abikaasa, kes oli palju eestisõbralikum ja rahvasõbralikum inimene ja pälvis kohalike elanike austuse ja tänu.
28. juunil 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kes taotles eri- ja eesõiguste kaotamist Baltimail ja ühtlase keskvõimuga impeeriumi loomist. Katariina II oli suur reisihuviline ja korduvalt külastas ka Virumaad ning tema üheks lemmikkohaks kujunes Laagna mõis, millest kirjutas korduvalt ka oma mälestustes.
