Ka viskivaadis on võimalik elada

Kui meie kogukkonnaga tahaks liituda mõni pagulaspere, peavad nad kõigepealt omaks võtma meie tõekspidamised, väärtused, meie suhtumise ellu, inimestesse, loodusesse ja ühiskonda tervikuna. Usk, rahvus ja nahavärv pole olulised,” arvab Lilleoru ökokogukonna liige Toivo Aalja.

Hiljuti toimus Kirde-Šotimaal Põhjamere kaljusele kaldale peitunud Findhorni kaluriküla naabruses Findhorni ökokülas ülemaailmse ökokogukondade võrgustiku (Global Ecovillage Network e GEN) konverents, kus osales kõigilt maailma mandritelt kokku ligi 300 delegaati. Eesti oli esindatud viieliikmelise delegatsiooniga.

Šotimaa üksikus kalurikülas Findhornis hakati üleilmse “jalajälje” vähendamise peale mõtlema juba 53 aastat tagasi, kui sinna suundus suurlinnade tormakusest tüdinud abielupaar. Mõtlesid seal üksildlases – vähemalt tollasel ajal – paigas teha midagi teisiti kui varasemas elus. Elupaigaks sai neile esialgu haagissuvila, toiduks peamiselt omakasvatatud aiasaadused. Nagu nüüdsel kokkutulekulgi. Tegeldi jooga ja teiste idamaade õpetustega.Varsti selgus, et polnud see abielupaar ainuke, kes suurlinnade kärast eemale tahab…

Loe edasi Harju Elust.