Praegusel ajal annavad tooni omal ajal põhikoolist välja langenud ja nüüd kahekümnendatesse eluaastatesse jõudnud lihttöölised. Suur osa põhiharidusega inimestest on pikaajalised töötud, töötavad juhutöödel või on ajutiselt leidnud tööd välisriigis.

Töö leidmisel saab tihti takistuseks vajaliku hariduse puudumine.

Probleemile lahenduste otsimiseks toimus Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras projektijuhi Sirje Plaksi eestvedamisel 12.-14. novembril Kaarma valla ja Lääne- Nigula valla ühine seminar. Kaarma vallas toimunud seminar oli tõenduseks, et väga tähtis on saada täiskasvanute hariduse erinevad osapooled ühise laua taha.

Jõudsime järeldusele, et täiskasvanute haridus on praegu vaid koolitaja mure, kes on huvitatud õppijate leidmisest.

Põhiküsimus seisneb selles, kuidas motiveerida põhiharidusega inimesi taas koolipinki istuma, et tõsta oma haridustaset, end täiendada või ümber õppida. Lahendusvariandid peituvad eelkõige hariduse väärtustamises ühiskonnas. Kuidas murda mõtteviis "Milleks mulle haridus, kui Soomes teenin niigi piisavalt hästi?" või "Saan elatud ka sotsiaaltoetustest, milleks töötada väikese palga eest?". Paraku ei ole ka tööandja alati huvitatud haritud inimese töölevõtmisest.

Tulemas on uus ESF-i rahastuperiood, kus üks prioriteete on täiskasvanute haridus. Kaarma valla ja Lääne-Nigula valla ühisel seminaril leiti hulgaliselt võimalusi, kuidas lahendada kitsaskohad täiskasvanute hariduse valdkonnas ja kuidas motiveerida inimesi elukestvaks õppeks.