Omavalitsuste esindajad jagavad ühiselt seisukohta, et kui Eestil üldse saaks Rail Balticust kasu olla, siis oleks see rajatava trassi ühitamine kohaliku reisirongiliiklusega.

Omavalitsuste juhid leiavad, et trassi rajamist kuskile sohu pole mõtet arutadagi, kui üleval on aktuaalne teema korrastada või ümber korraldada ühistranspordisüsteemi vastavalt selle vajadustele tänasel päeval. Seepärast toetavad omavalitsused olemasolevatest trassidest 12A-d.

Omavalitsused leidsid ühiselt, et Rail Balticu trassi rajamine olemasolevasse transporditaristusse võimaldab rekonstrueerida juba ehitatud raudtee ning seeläbi vähendada negatiivset mõju praegustele raudteeäärsetele asumitele. 12A juures peab säilima reisirongiliiklus läbi Männiku ja Liiva kuni Ülemiste terminalini ning ringtee juurde.

Alternatiivne lahendus - raudtee ringtee kõrval

Kuid alternatiivse varinadina soovivad kuue omavalitsuse esindajad näha trassivarianti Tallinna ringtee kõrval. Omavalitsused teevad Rail Balticu juhtkomiteele ettepaneku kavandada uus trassivariant selliselt, et raudteetrassikoridor asuks ringtee transpordikoridoris alates Peterburi maanteest kuni Sakuni ja Sakust ühenduks trass juba väljapakutud trassivariandiga 12A.

Tulevikku jääb ka võimalus sama trassi pidi ühendada Muuga sadam Paldiski sadamaga, mis on oluline majanduse ja kaubaveo seisukohalt.

Trassi ringtee lähedusse toomise kasuks räägivad mitmed argumendid. Kõige olulisemaks peavad kuue omavalitsuse esindajad, et kui trass kulgeb ringtee kõrval, mille ümbruses kihab elu, st asuvad elamurajoonid ja tööstuspargid, saab trassi kasutada ka kohaliku reisirongiliikluse korraldamiseks ja ringtee äärde jäävad tugevad tõmbekeskused saaksid omavahel ühistranspordiga ühendatud, mille järgi on vajadus juba täna olemas.

Lisaks leiavad omavalitsused, et kuna Tallinn on teatanud, et kaubavedu ei ole läbi linna võimalik, on trassi rajamine ka kaubavedude korraldamiseks Muugalt Sakuni ja sealt edasi 12A trassikoridoris igati mõistlik.

Kuus omavalitsust on veendunud, et kõik teised trassivariandid peale 12A ei sobi Harjumaale, arvestades maakonna elukorraldust, kuna lõhuvad nii looduskeskkonda kui ka välja kujunenud elamualasid ega aita mingit moodi kaasa siseriikliku ühistranspordisüsteemi parandamisele. 

Omavalitsused leppisid kokku, et edaspidi tegutsetakse protsessis ühiselt ja ollakse valmis kaasama kõiki omavalitsusi, mis Rail Balticu trassi rajamisega seotud, kuid esimesele kohtumisele ei jõudnud. Jaanuaris esitatakse juhtkomiteele uus trassivariant ja trassivariandi tehnilised soovitused. Ühine arutelu toimus Sakus 18. detsembril.
______________________________________________________

Abivallavanem Priit Põldmäe Rail Balticu uuest trassivariandist

Juhul kui planeerime uusi trassikoridore läbi rohealade ja uute asumite, nagu teised trassivalikud ette näevad, halvendaks see oluliselt meie elukeskkonda ning lõhuks täielikult rohuvõrgustiku toimimise Rae vallas.
Rae valla jaoks on kõige mõistlikum rajada Rail Balticu trass juba olemas oleva transporditaristu juurde, kus ollakse selle talumisega harjunud.
Rail Balticu rajamist ringtee äärde saaks aga kasutada olulise transpordilahendusena riigi majanduse aspektist vaadatuna ning see annaks ka võimaluse lahendada ühistranspordimuresid. Valglinnastumisega on uute elu- ja töökohtade vaheline liikumisvajadus koondunud just ringtee äärde.
Uute võimalike trassikoridoride tutvustamine toimub Rae kultuurikeskuses 28. jaanuaril kell 18.00. Soovitan kõikidel huvilistel osaleda.