Muide, ühinemise eel tuleb liitujatel läbi viia ka rahvaküsitlus. Viljandimaal on see peetud, nelja valla peale tuli kohale kõigest 143 inimest, kellest küll 72% liitumise poolt olid. Samas ei ole rahvaküsitluse tulemus omavalitsuste ühinemisel määrav, liituda võib ka siis, kui rahvas seda ei soovi ning liitumata jätta, kui rahvas seda tahab. Seda on Eesti ajaloos ka juhtunud, näiteks kui Avanduse vallavolikogu tegi liitumisotsuse (Väike-Maarjaga) ehkki rahvas seda ei soovinud.

Harjumaal kaks tõsist plaani

Novembri keskel oodatakse rahvahääletusele Kose ja Kõue valla elanikke, nende ühinemisel tekiks ligi 7000 elanikuga omavalitsus. Sarnane küsitlus toimus siin ka 2004. aastal, toona rahvas ühinemist ei soovinud, plaanid jäidki katki. Nüüd võetakse asja tõsisemalt, läbi on viidud mitmeid koosolekuid ning tihe töö käib neljas komisjonis. Siin saab kaalukeeleks tõenäoliselt see, mida otsustab Kõue vald, Kose rahvas tundub liitumist igati toetavat. Loe pikemalt siit

Ka kaks Keilat, vald ning linn, on pidamas ühinemisplaane. Siin käib veel arutelu selle ümber, kas, ja kui jah, siis kuidas ühinemine välja näha võiks. Paigas on ka tärmin - volikogud peavad oma otsuse ära tegema 2013. aasta 19. aprilliks.

Ühinemisjärgselt tekiks omavalitsus, kus elab kokku peaaegu 15 000 elanikku.

Tapal ja Amblal ajaprobleem

Tapa ja Ambla vald panid suvel paika liitumise ajakava, kuid praeguseks on sellest maha jäädud - praegu peaksid juba käima uuringud, kuid selge ei ole veel seegi, kes uuringuid tegema hakkab. Seetõttu on kohalikud poliitikud arvamusel, et ühinemine jääb just ajapuuduse taha - kiirustades ei ole mõtet olulisi otsuseid teha. Huvitav on see, et liituvad erinevate maakondade omavalitsused - Ambla Järvamaalt ning Tapa Lääne-Virumaalt.

Ühinedes oleks uue omavalitsuse elanike arv ligi 10 500.

Saaremaa neli idavalda

See, kas Saaremaa idavallad Orissaare, Muhu, Pöide ja Laimjala ükskord ühinevad, on veel lahtine, mõtted aga liiguvad ning käesolev aasta võib tuua asjasse selgust. Orissaare on siin kõige suurem huviline, teised omavalitsused ei julge veel seisukohta võtta. Muhu vallavolikogu teeb oma otsuse, kas selline variant on üldse mõeldav, lähipäevil.

Kui lõpuks peaks jõutama ühise omavalitsuse moodustamiseni, siis elaks selle territooriumil ligi 5500 inimest.

Ida-Virumaa - sündimas on kas Purtse või Lüganuse vald

Naaberomavalitsused Maidla vald, Püssi linn ning Lüganuse vald hingavad ühes rütmis. Suhtega on jõutud staadiumisse, kus ei kardeta võtta ette ka ebameeldivaid küsimusi - nagu näiteks loodava omavalitsuse nimi. Ehkki Tallinna Ülikooli spetsialistid ei soovita uuele omavalitsusele valida ühe liituja nime - oht, et tekib meie-teie mentaliteet - jäi arutelul sõelale lisaks uuele variandile Purtsele ka Lüganuse.

Avameelselt räägiti ka teisest valusast teemast, mida ühinevad omavalitsused tihti pelgavad - ametikohtade jaotus. Ehkki sõnades on mindud juba kaugele ning kõik osapooled on valmis plaani ellu viima, ootab ees veel pikk tee - komisjonid, uuringud, rahvaküsitlus ning otsustamine ise. Lisaks veel palju selgitamisi ja tegemisi. 

Ühinemisel tekiks 3500 elanikuga vald.  

Ühineb 1/3 Põlvamaast

Naaberomavalitsused ja nimekaimud, kaks Põlvat, on jõudnud ühinemisplaanidega sinnamaale, et oodatakse selle teostatavuse ja tasuvuse analüüsi. 19. oktoobril saadi see küll kätte, kuid saadeti kohe selle koostanud firmale tagasi - kahe nädala jooksul oodatakse parandusi-täiendusi. Kui uuring laual, saab juba teha konkreetsemaid plaane.

Ühinedes tekiks Põlvamaale viimaks ka üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis moodustaks maakonna elanike arvust 1/3.

Kõige värskem uudis Lääne-Virumaalt

25. oktoobril tegi Väike-Maarja vald liitumisettepaneku Tamsalu vallale. Loomulikult on siin kõik nii värske, Tamsalult ei ole veel vastuski saadud. Viimasel on aega kaks kuud, et oma seisukoht kujundada. Kaalukeeleks võib siin saada gümnaasiumiküsimus, kuid kahe suhteliselt võrdse elanike arvuga omavalitsuse puhul on kände, mille taha pidama võib jääda, teisigi.

Ühinedes oleks elanike arv siin ligi 9000.

Omavalitsus, kel pole ühist piiri

Minister Kiisler tõi hiljaaegu välja, et Hiiumaal sooviksid liituda kolm K-d. Käina, Kärdla ja Kõrgessaare ei saaks aga praegu ühineda isegi siis, kui nad seda väga sooviskid. Seadus ei luba. Kärdla ja kahe valla vahele jääb nimelt kümnekilomeetrine riba Pühalepa valda, kes ei ole siiani ühinemisest huvitatud olnud. Samas on siinmail ikka ja jälle räägitud sellest, et liituda võiksid kõik viis omavalitsust. "Arvan, et Hiiumaa on tervik ja mõistlik võimalus on üks omavalitsus. Kahjuks ei usu, et enne kohalike valimisi suudetakse ühe laua äärde istuda ja asjaga tegeleda," nentis Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk eestielu.ee-le.

Kolme K liitumise tulemusel sünniks omavalitsus, mil elanike arvuks üle 7000. Nagu aga öeldud, on see variant väga teoreetiline ning pigem võime mõne aasta pärast näha ühtset Hiiu rusikat.

Ühise piirita omavalitsuste liitumine

Ühise piirita omavalitsuste liitumise võimaldamise eelnõu oli hiljuti arutlusel valitsuskabinetis, rahandusministeerium ning sotsiaalministeerium jätsid eelnõu kooskõlastamata. Siseministeeriumis vaadatakse idee nüüd uuesti üle ning siis arutatakse eelnõud taas teiste ministeeriumitega.

Sellist võimalust, et Rae vald saaks tulevikus liituda näiteks Õru vallaga siiski ei ole, jutt käib ühes piirkonnas asuvatest omavalitsustest.

Kas enne 2013. aasta 20. oktoobrit mõni ülaltoodud plaanidest ka reaalsuseks saab, selgub juba sel aastal. See, kas tulemas on taasiseseisvunud Eesti suurim omavalitsuste ühinemislaine, saab aga selgeks järgmise aasta esimeses pooles.