Incekum (elanike arv keskuses 2000) asub 22 kilomeetrit Alanyast lääne suunas. Koht on tuntud kui armastatud puhkepiirkond oma eriliselt kaunite liivarandade ja kristallpuhta merevee poolest.  

Lastel oma riigipüha  

Türgi on teadaolevalt ainus riik, kus on välja kuulutatud lastele pühendatud riigipüha. Laste päeva tähistamine on Türgi Vabariigi looja ja esimese presidendi Mustafa Kemali, hilisema nimega Atatürki, mõte. 1979. aastal, ÜRO rahvusvahelisel lasteaastal tegi Türgi valitsus ettepaneku, et  23. aprill võiks olla kogu maailmas laste püha. Samal aastal hakkas Türgi kutsuma lapsi erinevatest maadest osalema nende laste päeva pidustustele. Igal aastal kogunevad Türgisse lapsed enam kui 40 riigist, et tähistada seda rõõmsat sündmust ja edendada rahvastevahelist rahu ja sõprust. Türgi Raadio ja Televisioon sponsoreerib iga-aastast rahvusvahelist laste päeva pidustust. Sajad lapsed erinevatest maadest marsivad suuremate linnade tänavatel oma rahvariietes.  

Meie noored muusikud marssisid koos kohaliku kooli õpilaste ja õpetajate ning külalistega Londonist eesti rahvariietes Incekumi tänavatel ja nautisid peomeeleolu väga. Trummid põrisesid, lipud lehvisid ja peeti pidukõnesid, ka päiksepaisteline ilm soosis pidu. Õhus oli tunda tõsidust, asjalikkust ja pidulikkust. Pidustus toimus kohalikul staadionil, kuulajaid-vaatajaid oli terve tribüün täis ja elati kaasa kõigile esinejatele, nii omadele kui külalistele.

Kõnede kõrval olid olulised muidugi õpilaste esinemised. Põhiliselt esitati tantse, nii türgi rahvatantse kui ka kaasaegseid showtantse, lauldi, esitleti võitluskunste ja lennutati tuulelohesid ning mudellennukeid. Meie kooli kontsertkava erines küll traditsioonilisest türgi muusikast, kuid võeti hästi vastu. Klassikalist muusikat saavad Türgis õppida ainult väljavalitud, meie mõistes muusikakoole seal ei ole. Tore oli see, et meie lapsed mängisid erinevaid pille ja nii saime tutvustada meie huvihariduse üht osa. Külalised Londonist Ravensbourne'i koolist esitasid näidendi, kuhu kaasati ka kohaliku kooli õpilasi. Nii püüti lühikese aja jooksul teha võimalikult palju ühistööd.

Programm oli Türgis viibimise ajal tihe - iga päev toimusid kohtumised kooli direktori Ahmet Selim Gürbuziga, käisime linnapea Metin Bayraki ja Antalya provintsi haridusjuhi vastuvõtul. Tutvusime mitmete vaatamisväärsustega - külastasime Alanya kindlust, muuseumi, Side ja Perge linna. Väga kaasakiskuv oli delfi inishow.

Põhiosa meie ajast kulus koolis, kus andsime ka väikese vabaõhukontserdi. Nedim Delikara eestvedamisel püüti arendada sõprust ka külalistega Londonist, valmistati mudellennukeid ja tantsiti koos võõrustajatega türgi tantse. Meie õpilasi püüti igasse tegevusse kaasa haarata ja see valmistas neile palju rõõmu. Vahetunnid on Türgi koolis kärarikkad ja toimub aktiivne tegevus õues - ka direktor unustas oma tähtsa rolli ja mängis rõõmsalt poistega jalgpalli.

Külastasime ka kooli Payallaris ja tutvusime nende õpilastööde näitusega. Maiustasime maheapelsinide ja -kurkidega, käisime kooli kõrval asuvas kasvuhoones, kus kasvatati tomateid ja imetlesime apelsinipuid, kus samaaegselt võib leida nii kauneid apelsine kui ka õitevahtu. Ka Incekumi kooli juures on võimalik kõht vabalt täis süüa - koolimaja ümbritsevad banaaniistandused ja akna taga ilutsevad sidrunipuud. Apelsinipuud ja mitmed teised viljapuud on ka mõne sammu kaugusel.

Meie külaskäigu üheks eesmärgiks oli ka õpilaste ja õpetajate inglise suhtluskeele arendamine. Türgi koolides on inglise keele tundide arv nädalas väiksem kui meil ja seepärast on nende praktiline keeleoskus ka nõrgem. Meie vastuvõtu organiseerija ja inglise keele õpetaja Nedim Delikara on äärmiselt entusiastlik õpetaja, kes on oma südameasjaks võtnud rahvusvahelise suhtluse arendamise ja kohalikku kooliellu uue hinguse toomise. Ta laulab väga nauditavalt türgi rahvalaule, õpetab noormeestele rahvatantse, tantsib ise kaasa ja on üleüldse selline õpetaja, keda saab ainult imetleda, lühidalt - teda jagub kõikjale ja oleme talle äärmiselt tänulikud selle südamesoojuse eest, millega ta kõiki külalisi võõrustas. Ühe õhtupooliku veetsime ka tema kodus ja see on Türgis väga suur au, kui võõraid oma koju kutsutakse.

Kui küsisin pärast reisi õpilastelt, mis neile kõige rohkem Türgis meeldis, siis vastasid kõik, et mõnusad inimesed, nende uued sõbrad ja loomulikult toit ja loodus. Nedim Delikara oskus igale poole lapsi kaasa haarata on kadestusväärne - kõigil väljasõitudel olid kaasas ka tema õpilased, rääkimata vastuvõtust lennujaamas ja pisaratega ärasaatmisest. Kõigele oli mõeldud - selliseid lillebukette nagu Türgis kingitakse, ei saada elus just tihti.

Oleme südamest tänulikud kõigile meie võõrustajatele, eriti Nedimile, kooli direktorile, Incekumi linnapeale ja neile, kes rahastasid meie majutust kaunis hotellis nimega Incekum Beach Resort. Kuigi meie ajakava oli väga tihe, saime siiski mõned korrad ka veemõnusid nautida, isegi Vahemeres sai veidi ujutud.

Meie õpilased said väga suure rahvusvahelise kogemuse võrra rikkamaks, tutvusid Türgi kultuuriga ja said näidata ka oma toredat pillimänguoskust. Loodetavasti innustab see reis tulevikus rohkem Türgi kultuuriga tutvuma ja miks mitte ka türgi keelt õppima. Loodan väga, et see külaskäik Incekumisse ei jää viimaseks. Ja tänu meie juttudele Eestist ja Kadrinast igatsevad meie sõbrad väga ka Eestisse tulla ja meie kultuurist osa saada.

Täname Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Viru ekspertgruppi, Kadrina vallavolikogu kultuurikomisjoni ja vanemaid, tänu kellele see igati rikastav ja meeldejääv kontsert- ja õppereis teoks sai.