Kahekümne viie aastaga on Vesiroos tõeliselt õide puhkenud
Värvikirevad kalad fuajee akvaariumis on täis elujõudu. Valge vesiroos, mille juured on viljakas pinnases, õitseb. Väike seltskond vesiroosi väetajaid võtab paar nädalat enne kooli kahekümne viiendat sünnipäeva hetkeks aja maha, et vaadata ajas tagasi suunaga tulevikku.
Tänasel päeval on koolis tööl kuusteist õpetajat, kes olnud siin algusaastast alates. Üks nendest, kooli huvijuht Kersti Saadlo meenutab, et paar päeva enne esimest septembrit oli majas hulgaliselt lõpetamata ehitustöid ja kõikvõimalikku prahti ning mööblist polnud jälgegi, nii õpetajad, lapsevanemad kui õpilased panid kõik käed külge, et kool võiks alata. Ajalooõpetaja Heli Heinaste sõnul polnud igas klassis tahvlitki, need saadi tasapisi hiljem, kuid tema sõnul oli tol hetkel oluline, et siin sai asju ise teha. Inglise keele õpetaja Gaida Kabrali jaoks oli oluline, et maja ajalugu algas sini-mustvalge lipuga ning koolis oli koheselt abituurium.
Seda vabaduse tunnet, mis 1988. aasta laulva revolutsiooniga eestimaalastesse tuli, seostab uue kooliga ka eesti keele õpetaja Siri Põllu: „See oli üldine vabaduse aeg ja meie saime kohe sidemed vaba maailmaga." Juba paari aasta pärast olid ellu kutsutud toimivad õpilasvahetused Saksamaaga. Lisaks õpilasvahetustele on ka õpetajad saanud mujal maailmas käia ja õppida.
Painduv ja nõtke
„Kui mujal on õpilaste arv olnud aastaid languses, siis meil on see püsinud stabiilsena," sõnab kooli õppealajuhataja Marike Uusjärv ja lisab, et ainult gümnaasiumiastet vaadates on neil suurima õpilaste arvuga kool maakonnas.
Vesiroosikoolis õpivad täiesti tavalised lapsed, just niisugused tavalised ajas muutunud lapsed. Uuendustele avatud kool teeb kõik, et nende tavalised lapsed säilitaksid oma isikliku eripära. Õpetaja Heinaste sõnul on nad kogenud, et vanaviisi enam õpetada ei saa ja see on nad pannud juba aastate eest muutuma ja aktiivõppe meetodeid kasutama. Õpetaja Põllu sõnul on tänapäeval võtteid nii palju, et kõiki ei jõuagi rakendada.
„Õpetaja peab olema loov ja uuendusteks valmis," usub Uusjärv ja lisab, et nende kool on olnud läbi aja Eesti tasandil mitmete suurte projektide puhul kaasalööjaks ja pilootkooliks.
Õpetajatel on see võimalus. „Samas on hea, et meid ei sunnita. Kes tahab, see proovib," väärtustab ajalooõpetaja vabadust.
Esimese koolina maakonnas liituti 1998. aastal tervist edendavate koolide võrgustikuga. Õigem oleks ehk öelda, et hakati võrgustikku moodustama. Klassiõpetaja Pilvi Pregeli sõnul on terviseteemade taga terviklikkus ja järjepidevus. „Iseenesest on kogu tervisepargi idee super. Rocca al Mare kool on meid palju pilootprojektidesse kaasanud.
Oleme sellest palju kasu saanud. Kui võimalik, siis ikka proovime ja katsetame ning ka lapsed teevad meeleldi uusi toetavaid tegevusi, täiskasvanud peavad neid vaid suunama," sõnab Pregel, kelle kaasabil Vesiroosikool ainsana maakonnas on kaasatud üle-Eestilisse tugiõpilaste liikumisse TORE. Alates 2005. aastast on kool olnud karjääriõppe pilootkooliks Eestis ning osalenud sellealases arendustegevuses.
„Me teeme koos, me teeme endale, kaasame vanemaid ja vilistlasi. Me oleme justkui ühes kaevikus. See on sotsiaalne kaasatus," väärtustab ühise eesmärgi nimel tegutsemist ajalooõpetaja Heinaste, kel on vilistlastega tihe side ja hea kontakt.
Kestev ja püsiv
Õpetajate sõnul on kooli vilistlased just need, kes koolil nö silma peal hoiavad ja jälgivad, kuidas nende endi algatatud ettevõtmised edasi kestavad, arenevad ja ajas muutuvad. Traditsiooniline filmifestival Kaader ja noortebändide festival Vesiroosivisioon on vilistlastele väga olulised. „Kõrghetkedel on nad olnud vabariikliku tähtsusega.
Olen näinud nii tippu kui langust. Väga suureks paisunud üritused jäävad lõpuks omadele väga kaugeks ja siis pöörame pilgu uuesti kogukonna poole. Vesiroosivisioonil rõhume tänavu näiteks oma bändidele ja ka õpetajate bänd on valmis esinema," sõnab huvijuht Saadlo. Võimalusi mitmekülgseks tegevuseks nendes valdkondades nii tunnis kui huvitegevusena pakuvad kooli meediaklass ja helisalvestusstuudio.
„Me hindame väga Vahur Soonbergi muusikastuudio tegevust, seda, et ta kaasab ka muusikakoolis käivaid lapsi," ütleb õppealajuhataja. Õpetaja Kabrali meelest oli mullune kooli superstaari üritus fantastiline: „See oli noorema õpilasesinduse üritus, mis pakkus lisaks lavakogemusele ka enesehindamise võimalust."
Kaasalöömisvõimalust on mitmel korral pakkunud ka kooli olümpiamängud, mis on kehalise kasvatuse õpetaja Ingrid Lengi eestvedamisel koolis toimunud. „See üle- Eestiline projekt on välja käidud Olümpiaakadeemia poolt ning seda läbi tehes on võimalik ainult võita. Kogu asja eesmärgiks on osalemine ja kaasategemine, lõbu ja nautimine. Kogu tseremoonia ja rituaalid annavad kooliperele jurde positiivset energiat," sõnab Lenk.
Võimalus kõikidele
Oma jutuajamise juures jõuame mitmeid kordi selleni, et kool väärtustab iga õpilase arengut, pakkudes toimivat tugisüsteemi nõrgematele ja tehes lisatööd võimekate õpilastega. Tartu Ülikooliga koostöös toimuvad loodusteaduste õpikojad ning Tehnikaülikooliga tehakse ühisprojekte.
„Diferentseeritud õpe on oluline, meil on mitmetes ainetes nii põhi- kui süvagrupid. Keeleõppe raames oleme saanud osaleda rahvusvahelistes IT-projektides. Meie õpetajad kasutavad infotehnoloogia võimalusi tundides ja löövad mitmel pool kaasa.
Nii oleme näiteks osalejad maailmahariduse projektis UNESCO Kool," sõnab Kabral. Üheks eelnevaks sammuks seejuures oli kooli Ghana-projekt, mille käigus koguti raha sealsetele lastele asjade hankimiseks. „Lapsed näevad sealset elu ja saavad aru, et meil on siin hea elu, sest mõnel pool on veel kehvem," on ajalooõpetaja Heinaste kogenud.
Kooli õppesuunad ja klubiline tegevus on omavahel tihedalt põimunud ning tunnivälist õpet väärtustatakse väga. „Õppesuund on sütitanud klubilist tegevust ja vastupidi, ka riiklik õppekava pakub nüüd laialdasi valikuvõimalusi. Kooli õppekava tegemisele eelneb meil alati küsitlus õpilaste ja vilistlaste hulgas ning õppekava arendusse on kaasatud paljud. Meil on kõik pidevas arengus," sõnab Uusjärv. Vihjates koostööprojektidele ja õpilasvahetusele Narva Soldino Gümnaasiumiga, meenutab Siri Põllu nende koolis öeldud Jaak Alliku sõnu: „Kui Eesti riik oleks talitanud nii nagu RVG, siis oleks integratsioon juba tehtud."
Ilu ja puhtuse sümbolina on Vesiroosikool pidanud lugu kunstist. Näitused õpilastöödest on koolikoridoris tavapärased, olgu need siis meisterdused, fotod, joonistused, maalid, lapitekid või ühiselt kootud kaltsuvaip.
„Mulle meeldib, et lapsed hoiavad seda ja nad hoiavad oma kooli," sõnab oma paariaastase haldusjuhi töökogemuse põhjalt Ivo Rüütalu. Ka õpetajad hoiavad ja väärtustavad oma kooli. Igaühest neist võiks kirjutada oma loo. Majast väljudes jäävad mind saatma Gaida Kabrali sõnad: „Ma olen uhke, et olen selle tiimi liige!"
___________________________________________
RVG direktor Jaan Reimund:
„Suur rõõm on töötada koos Vesiroosi pühendunud ja entusiastlike õpetajatega, ringijuhtidega ja teiste töötajatega. Tänu neile on õpilastel võimalus omandada head akadeemilised teadmised ja arendada end mitmesugustel aladel. Tunnen head meelt meie innustunud õpilaste üle. Koostöös tekib loominguline õhkkond, kus sünnivad suurepärased meistriteosed. Hindan kõrgelt koostööd vilistlastega ja lapsevanematega. See, et vilistlased soovivad osa võtta kooli sündmustest, nende lapsed õpivad nüüd siin ja mitmed vilistlased töötavad õpetajatena või ringijuhtidena, teeb südame soojaks. Koolipere koos lapsevanemate ja vilistlastega on tekitanud positiivse sünergia - vesiroosi vaimsuse."
