Seda, mis on raha, teame vist enamvähem kõik, kas me sellega targalt ümber oskame käia, on teine teema. Aga mis on kultuur? Ühtset mõistet kui sellist ei olegi. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mida antakse põlvest-põlve edasi kas suuliselt, kirjalikult, arhitektuuri vms moel ehk mittegeneetiliselt, ongi kokkuleppeliselt kultuur. Seega on kultuur ühtviisi nii viiulimäng, teater, kino kui ka lauakombed ja üksteisest lugupidamine. Omamoodi kultuur on ka see, kas ja kuidas ühiskond väärtustab kultuuri ja oma suhtumist saab näidata kultuuri rahaliselt toetades.

Saue vallas on erinevad kultuurilise tegevuse toetamise viisid ja võimalused, mis on kokku võetud kolme erinevasse õigusakti ja need omakorda on üleval valla kodulehel. Õigusakte ümber jutustama siinkohal ei hakka, kuid väike kokkuvõte kultuuri rahastamise skeemidest oleks ehk asjakohane. Nagu riigis, nii ka Saue vallas on kultuurielu korraldajaks kolmas sektor või valla allasutus, kuid mitte vallavalitsus või kultuurinõunik. See on igati mõistlik praktika, kuna esiteks teavad kohalikud inimesed ise kõige paremini, milliseid üritusi-ettevõtmisi just nende külas või piirkonnas oleks vaja korraldada ning teiseks on vabaühendustel lisarahastuse leidmiseks kordades suuremad võimalused, kui seda on omavalitsusel.

Saue vald toetab kuni 5% ulatuses valla eelarvesse planeeritud tulumaksu laekumisest kultuuri-, spordi-, noorsootöö ja vabaaja tegevusi. Vallapoolsest kultuuri rahastamisest rääkides tuleb kindlasti tähele panna, et räägime toetustest, mitte kogu teenuse kinnimaksmisest. Saue vallal on erinevad toetuse liigid - tegevustoetus, projektitoetus, ühekordne toetus ning andeka sportlase toetus. Neist kaht esimest saab taotleda kord aastas, esitades 31. augustiks järgmise kalendriaasta toetuse taotluse.

Saue valla külad on jagatud I, II ja III tasandi tõmbekeskusteks ning vastavalt sellele on külakeskustele ette antud piirmäär ehk maksimaalne summa, mida on võimalik vallalt taotleda. Lisaks tegevuskuludele, mis kajastuvad toetuste tabelis, maksab vald külakeskuse või seltsimaja ülalpidamisega seotud majanduskulud (küte, elekter jms) ehk siis numbrid, mida tabelis näete, ei kajasta kogu vallapoolset toetust, vaid tabelis on toodud tegevustoetuse kulud ehk siis kulud tööjõule ja ühisüritustele ning sellele lisanduvad veel külakeskuste/ seltsimajade majandamiskulud.

Projektitoetuste ülempiir on 3 200 eurot aastas ja projektitoetusi saavad vallalt küsida kõik vallas tegutsevad vabaühendused.

On veel ühekordse toetuse taotlemise võimalus. Ühekordne toetus on ette nähtud kultuuri-, spordi-, noorsootöö ja vabaaja ürituse ühekordseks korraldamiseks, uue idee algatamiseks või mõnest fondist rahastatava projekti kaasfinantseerimiseks. Ehk siis on see meede, mis aitab ellu viia häid ideid, mida ei olnud võimalik ette näha enne eelmise kalendriaasta 31. augustit ehk projektitoetuse taotluse esitamise tähtaega.

Ühekordse toetuse ülempiir on 1 600 eurot ja seda saab taotleda aastaringselt, kuid taotlus tuleb esitada hiljemalt 1 kuu enne ürituse toimumist. Kokku on valla eelarves ette nähtud 10 000 eurot ühekordse toetuse maksmiseks.

Andeka sportlase toetuse taotlusi võetakse samuti vastu aastaringselt ja ka andeka sportlase toetuse piirmäär on 1 600 eurot. Sportlaste taotlusi vaeb vallavalitsus iga kvartali viimasel vallavalitsuse istungil, seega neli korda aastas.

Saue valla andekaid sportlasi on vallal võimalik toetada eelarveaasta jooksul summa summarum 10 000 euroga. Allolevas tabelis on ära toodud valla toetused vabaühendustele ehk siis selle tabeli näol ei ole tegemist tervikülevaatega valla kulutustest kultuurivaldkonnale.

Lisaks vabaühendustele on kultuurivaldkonna kuludeks seltsimajade majandamiskulud, raamatukogud, Saue valla Kultuurikeskus, kulud Saue valla laste huvialategevusele, vallaüleste ürituste korraldamiskulud (nt jüriööjooks, rattaretk jms) ja palju muud.