Kaitseliit austas oma kunagist staabiülemat
Sõjaeelse kaitseliidu peastaabi ülema kolonel August Balderi 120. sünniaastapäeva tähistamiseks oli kaitseliidu peastaabis avatud näitus ning toimus mälestusüritus August Balderi hauaplatsil Kadrina kalmistul. Näituse koostas kaitseliidu muuseumi, Neeruti Seltsi ja Balderite suguvõsa esindajate arhiivikogude põhjal kaitseliidu museoloog Tanel Lääne.
Elu ja tegevus
August Balder sündis Ridaküla lähedal Puusepa talus Undla (Kadrina) vallas 25. oktoobril 1891. a. Koolihariduse omandas ta Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ning seejärel Tallinnas Nikolai (Gustav Adolfi ) gümnaasiumis. Valinud elukutseks sõjaväelase karjääri, suundus ta 1915. a õppima Petrogradi 2. lipnikekooli. I maailmasõja ajal oli ta rindel, olles roodukomandöri ametis,ning saades ka haavata. Eestis sai Balderist 11. novembril 1918 Kadrina kaitseliidu pealik. Vabadussõjas teenis välja Vabadusristi II liigi 3. järgu.
Olles juba majori auastmes, astus ta 1. oktoobril 1925 õppima kõrgemas sõjakoolis, mille lõputööks oli „Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt". 1927. aastast oli ta kaitseliidu teenistuses, seejuures 1928-1939 kaitseliidu peastaabi õppe- ja spordiosakonna ülemana. Korduvalt tuli tal täita kaitseliidu ülema ja peastaabi ülema kohuseid. 1937. a ülendati August Balder koloneliks. Aastatel 1939-1940 oli Balder Eesti 1. diviisi staabiülem ning seejärel kaitseliidu peastaabi ülem kuni Eesti vabariigi kadumiseni juunis 1940. Nõukogude võimu kohus mõistis talle 8 aastat vanglat, mille järel ta vabanes vangistusest. 1961-1968 töötas ta Eesti põllumajandusprojektis maamõõtjana. Pensionärina Tallinnas elades suri ta 26. septembril 1973. a ning maeti Kadrina kalmistule. August Balderile on annetatud Valgetähe III klassi ja Kotkaristi III klassi teenetemärk.
Juubeli-sünniaastapäeva puhul koostasid peastaap ja Neeruti Selts väljapaneku (näituse) August Balderi elust ja tegevusest.
Mälestushetked Kadrina kalmistul
Teeneka kaitseliitlase August Balderi ja tema perekonna otsene seotus Kadrina kandiga ning tema hauaplatsi asukoht Kadrina kalmistul tõid juubelisünniaastapäevaks kokku nii relvavendi kui ka neid, kes oma mälus on kandnud noid aegu, mil August Balder tegutses Eesti kaitsevõime tugevdamisel ja Kaitseliidu isamaalisel juhtimisel. Kaitseliidu Peastaabi teavitusjaoskonna spetsialist-museoloog Tanel Lään meenutas oma sissejuhatavas sõnavõtus Kaitseliidu endisi juhte, kelle hulgas ühe väljapaistvama isiksusena on meelde jäänud kolonel August Balder, Kaitseliidu viimane sõjaeelne peastaabi ülem.
Vallavanem Aivar Lankei tõdes, et Kadrinas on alati austusega meenutatud neid, omakandi inimesi, kes Eesti riigi rajamise juures seisid ja selleks oma kaaluka panuse andsid.
Neeruti Seltsi esimees Tiiu Uusküla tänas KL Peastaapi, kelle esindajad olid tulnud mälestama siitkandist pärit Kaitseliidu kunagist juhti kolonel August Balderit. Mälestustseremoonial oli väljas Kaitseliidu auvahtkond ning muusikaliselt sisustas üritust Kadrina pasunapoiste puhkpilliansambel.
Mõttevahetus Kaitseliidu tegevuse ümber ja August Balderi osast selles jätkus sõdurisuppi süües Neeruti Seltsi ruumides.
