Kaiu ja Juuru algklasside õpilased käisid Soomes teadusfestivalil SciFest
Juuru kooli lastega saime tuttavaks Tallinnas, sest sadamasse sõitsime kahe autoga.
Laevareis Helsingisse oli lõbus. Sadamast sõitsime linnaliini bussiga raudteejaama, kus tuli kaks tundi lihtsalt rongi väljumist oodata. Rong oli ilus ja minu esimene sõna rongi nähes oli - wohoo! Kiteesse jõudsime päris hilja. Meid võõrustas Kitee Rahvaõpistu pere. Saabumiskohas kostitati meid väikese õhtusöögiga, siis läksime tubadesse.
Meil oli päris lõbus, sest magama me kohe ei läinud, vaid mängisime veel asjade peitust. Otsida tohtisime vaid telefonitulega. Päris naljakas oli, sest ronisime ka kappi ja narivoodite ülemistele korrustele. Kui püüdja sinna sattus, oli väga fanny.
2. päev. Hommikul tõusime päris vara ja läksime sööma. Kui olime kõhud kenasti täis puginud, hakkasime sõitma Joensuusse SciFestile.
SciFest on teadusfestival, mida peeti Joensuu Ülikooli ülisuures kaarhallis, kus oli 72 erinevat õpituba erinevate praktiliste tegevustega. Esimeses õpitoas saime jääkmaterjalidest pille valmistada ning nendega mängida. Järgnes pooletunnine vaba aeg. Sel ajal saime vaadata, mis toimub teistes boksides. Järgmises õpitoas saime trenažööril sõita ja kaloreid kaotada.
Kaotatud üheksa kalori eest anti mulle imetilluke tükike maiustust. Enne järgmist boksi jõudsime karpidesse pandud putukaid vaatamas käia. Läbi mikroskoobi vaadates tundusid osad neist väga õudsed.
Liblikate tiivad seevastu olid väga ilusad. Järgmisena tegime puutetundlikul tahvlil ökokodu. See oli lahe! Pärast saime sellel tahvlil veel joonistada. Ühes boksis saime enda sõrmejälgi teha. Kaarhalli keskel aga olid maas suured padjad, millel vahepeal puhata sai.
Alati peab aga midagi ka juhtuma. Seekord kaotas Kelli oma fotoaparaadi ja telefoni ära. Kogu seltskond asus neid otsima, kuid tulutult. Päeva lõpuks leidis Kelli oma kaotatud asjad üles. Nüüd oli aeg minna punkti, kus sai vaadelda erinevate metallide soojusjuhtivust.
See polnud põnev, sest me ei saanud sellest päris hästi aru. Ka õpetajad ütlesid, et see oli vanemate klasside õpilaste jaoks. Järgmisena läksime telefonimängu tegema. Kahjuks ei võimaldanud meie telefonid seda programmi alla laadida ja meile anti lohutuseks võtmehoidja.
Viimasena selle päeva festivaliprogrammist oli led-taskulampide tegemine. Pärast festivalipäeva viidi meid Joensuu kiirsöögikohta ROX õhtueinet võtma. Seal olid väga head toidud. Ööbimiskohta jõudes võtsime kohe oma pesemisasjad ja läksime kõrvalolevasse hoonesse, milles asusid saun ja bassein.
Algul ujusid tüdrukud ja siis poisid. Sel ajal, kui poisid ujusid, saime meie süüa ja tantsida.
3. päev. Ärkama pidime varem kui eelmisel päeval. Meie ülesandeks oli poiste äratamine. Gretel tuli hea mõte. Ta võttis topsi sisse natuke leiget vett ja kallas Tanelile pähe. Kiire äratus, kas pole?
Joensuus oli selle päeva esimeseks ülesandeks legodest tulevikukooli ehitamine. Poistel oli lahe maja, kuigi lagunes natuke nagu meie omagi. Saime oma majast pildi. Enne järgmist boksi oli meil aega ja veetsime selle patjadel. Vahepeal mängisime poistega peitust. Päevakava järgi pidime nüüd arheoloogiasse minema. Selles boksis pidime väikese kellu ja kühvli abil liiva seest igasuguseid asju otsima. Leidsime vana vaasi kilde, vanu münte, luid jm. Seejärel pidime leitud kildudest lillepoti kokku panema. Seda tööd tegin lõpuks ainult mina. See ülesanne meeldis meile kõigile.
Järgmises õpitoas anti meile mobiilid, millel oleva kaardi ja GPS-seadme abil pidime õues leidma otsitavad punktid. Meile see ei meeldinud, sest õues oli väga külm ja jooksma pidime ka mööda porist muru. Kukkusin ning määrisin riided. Viimaseid punkte meil leida ei õnnestunudki. Viimasena oli sellel päeval arvutis multika tegemine. See oli normaalne. Kiteesse jõudes saime käia ka poes ja väga maitsvaid pizzasid söömas. Kõhud said väga täis!
Hiljem mängisime õues boolingu moodi mängu. Oli päris külm ja seepärast mängisime ainult ühe mängu. Toas saime Wii-d ja lauahokit mängida.
4. päev. Hommikul oli mõnus tõusta, kuigi oli päris varajane aeg. Pesime, sõime ja panime oma asjad kokku. Olin väga kurb, et juba ära pidime minema. Sõitsime Helsingisse rongiga jälle üle nelja tunni. Sadama R-kioskist ostsime jäätist ja jäime laevale pääsemist ootama. Laevas oli lõbus - jooksime ringi, sõitsime mingi mootorratta moodi asjaga, käisime laeva poodides. Kui Tallinna jõudsime, läks osa lastest kohe oma vanematega ära, meie sõitsime autoga Kaiu. Teel meenutasime reisi, vaatasime pilte ja tegime neid veel juurde, laulsime ning rääkisime. See oli tõesti lahe reis. Ühesõnaga see oli maailma kõige-kõigekõige parem reis.
