Kui Kaiu LT juhatuse liikme Margus Mullaga valdusi üle vaatame, jääb silma puhtus ja hool. Loomad koogutavad oma päid sõbralikult tulijate poole ja laudas on vaikne.

 „See on hea märk. See näitab, et loomadega on kõik korras," ütleb Margus Muld. Lastega on teadagi ju vastupidi - kui toas on vaikne, tähendab see üldjuhul seda, et midagi kahtlast on teoksil. „Kaiu ei tahaks ühtegi looma väljast juurde osta.

Kaiu on selline hea koht, kus ei ole olnud keerulisemaid ja kulukamaid haigusi sees, mis ostuloomadega kindlasti kaasnevad. Sellepärast püüamegi karja nii puhtana hoida kui vähegi võimalik," räägib Margus Muld, kes on Kaiu LT juhtimise juures olnud alates aastast 2006, mil Trigon Agri ettevõtte ära ostis.

Trigon Agri asutatigi samal aastal 20 miljoni euro suuruse stardikapitaliga. Tänaseks on Trigon Agri kasvanud üheks suurimaks teraviljatootjaks kogu maailmas - investeeritud kogukapital on 170 miljonit eurot. Suurfirma kasutada on peaaegu pool miljonit aakrit haritavat maad Ukrainas, Venemaal ja Eestis.

Trigon Agrile kuulub Eestis peale Kaiu LT veel ka Kärla põllumajandusühistu Saaremaal ja Väätsa Agro, mille juhatusse Margus Muld samuti kuulub.

Kaiu LT annab tööd 37 inimesele, kellest umbes kümme on ettevõttes töötanud selle loomisest alates, seega juba kakskümmend aastat. Neile anti sünnipäevapeol üle ka väiksed meened.

Sel aastal investeeriti kokku juba üle kahe miljoni euro tehnikasse nii Väätsal, Kaius kui ka Saaremaal, et parandada põlluharimise ja silotegemise võimekust.

Kaiu LT kasvatab oma lehmadele vajamineva teravilja ise. Kasutusel on praegu 1600 hektarit maad ja sellest 600- 700 hektari peal kasvatatakse teravilja ja rapsi.

Alates uue omaniku kätte minemisest on Kaiu LT-s tehtud palju muudatusi. Varem oli Kaiu LT jagatud üksteisest eemal asuva nelja farmi vahel, mille vahet sõitmiseks tuli läbida üle kahekümne kilomeetri. Kui Trigon Agri ettevõtte ära ostis, oli esimeseks asjaks koondada loomad kokku, mistarvis ehitati uus laut.Tasapisi hakkas tõusma ka piimatoodang.

 „Kui me Kaiu LT ära ostsime, saime kaasa 500-pealise lüpsilehmakarja. Piimatoodang oli siis 6500 kg ühe lüpsilehma kohta aastas.

Praeguseks on toodang lehma kohta umbes 9600 kg aastas," märgib veterinaari haridusega Margus Muld, lisades, et lehmade arv on praeguseks tõusnud 500-lt 650-le. Kaiu lehmade piim läheb edasi AS Maag Piimatööstusesse.

 „Ma arvan, et põllumajandus Eestis välja ei sure. Minu nägemus on aga see, et maaelu jääb suuremate firmade kanda.

Suuremates lautades on loomi odavam pidada. Eks väikseid farme tuleb ikka juurde, aga arvan, et piimakarja kasvatajaid enam mitte. Väiksena on võimalus püsima jääda ainult siis, kui tehakse midagi eripärast ja leitakse oma nišš.

Aga lehmapiima tootmisega ei ole väikestel farmidel suurt lootust jätkata, eriti kui tarnida piima piimakombinaadile," arvab Margus Muld. Ta lisab, et tulevikku vaadates on see tema arvates ainuke võimalus piima toota ja ka elu maal hoida, kuna suurfarmid on ühtlasi ka tööandjateks kohalikele elanikele.