Kaks aastat vallavanemana - ühiselt edendatud aastad
Nii mõtiskleb vallavanem Valeri Kukk sellest, mis natuke rohkem kui kahe aastaga, mil tema vallavanemana töötanud, koduvallas on muutunud.
"Süüdistuste asemel tehakse ettepanekuid, kuidas mõnda asja veel paremaks muuta," ütleb vallavanem. Etteheited ja süüdistused, nagu tülidki, on kahepoolsed. Nii võib arvata, et asjalik töine õhkkond vallamajas näitab ka vallaametnike teistmoodi suhtumist oma kodanikesse ja vallas tegutsevatesse ettevõtetesse.
"Teeme nüüd väga erinevate huvigruppidega koostööd," toob vallavanem välja muutuste tagajärjed. "Ettevõtted on vabatahtlikult osalenud mitmes projektis. Näiteks Kurna tee asfalteerimisel, ka Maksima piirkonnas on arengusse panustanud koos vallaga ka elanikud. Nii ka Rätsepas."
Kõigepealt rahaasjad
Kiili vallavanemaks valiti Valeri Kukk natuke rohkem kui kaks aastat tagasi, olles enne seda ametis asevallavanemana. Kuna valla rahaline seis oli üsna kehv, siis esimene ülesanne oligi teha eelarve, mis aitaks luua tasakaalu.
"Loomulikult ei saanud keerulised rahaasjad alguse peale viimaseid valimisi, vaid palju varem," ütleb tänane vallavanem. Algasid ajal, mil pangad lahkelt raha jagasid ja riigi seadustes olid augud, mis võimaldasid omavalitsustel ka laenata.
Samas laenati ikkagi selleks, et täita riigi poolt seatud kohuseid kasvava valla elanikonna ees. Kas need kroonid tookord aga kõige õigemini kulutati, selles praegune vallavanem kahtleb. "Laenukoormus oli sel ajal 168 protsenti eelarvest," meenutab ta vallavanemaks olemise esimesi päevi. See number oli teiste omavalitsustega võrreldes Eesti üks kõrgemaid, kui mitte kõige kõrgem.
"Tuli sisse viia range finantsdistsipliin. Kõige raskem oli inimestele selgeks teha, et raha saab kulutada ainult nii palju, kui seda on, rohkem pole kuskilt tulemas. Eelarvest kinni pidamist pidid jälgima kõik. Tegime ka kaadrimuudatusi, kärpisime kulusid," võtab Valeri Kukk ametiaja alguse lühidalt kokku. Käesoleva aasta lõpuks peaks Kiili valla laenukoormus olema 100 protsenti eelarvest, seega seadusega lubatu piires. Seda on aidanud vähendada ka maksutulude parem laekumine.
"Eks selle eest tule kiita kõiki meie valla kodanikke," arvab vallavanem. Kodanikke ning ettevõtteid- ettevõtjaid, kes tööd pakuvad.
Noor vald
Mis on aga need mured, mis vallavanemal ja vallavalitsusel lähiajal lahendada tuleb? "Meil võeti raha laenuks kahe objekti - kooli ja lasteaia - tarvis. Kurb on aga see, et kummagi ehitusega ei arvestatud valla arengu perspektiiviga ning probleemid jäid," mõtiskleb Valeri Kukk lähitulevikust. Koolimaja valmis 2008, aga juba nüüd ei mahu õpilased sinna ära. Ka lasteaia ehitus toimus nagu pidu katku ajal - kõik on väga kena, aga sama raha eest võinuks saada tunduvalt rohkem lasteaiakohti. Koridori pinda on lasteaiamajas ligi 40%. Kõik see nõuab ülalpidamiskulusid. Parem võinuks olla rohkem kohti lastele, arvab Valeri Kukk.
Et lapsevanemate lastehoiu muresid natukenegi leevendada, oli Kiili laste- ja noortekeskuses laste päevahoid. "Käisin seal isiklikult kolmel korral kontrollimas, kahel esimesel korral polnud lastehoius ühtegi last, kolmandal korral oli kaks last. Palgal oli aga poolteist pedagoogi," nimetab Valeri Kukk põhjuse, miks lastehoid lasteaiaks ümber korraldati. "Noortekeskuse tõime sealt hoonest vallamajja ja ka politsei sai meie katuse alla uued hubased ruumid - nüüd on vallavalitsusel ka korravalvuritega paremad suhted - noortekeskuse maja aga ehitati ümber lasteaia väikeseks majaks, kus nüüd on neli rühma."
Kõik need ümberkorraldused võtsid kaks aastat, seda tehti aga täiendavate laenudeta, sisemiste reservide arvel. Kas Kiili on noor vald, et vallavanem nii palju lasteaiakohtade pärast muretseb?
"Eesti kontekstis on Kiili tõesti noor vald. Kui aga Harjumaad vaadata, siis me polegi enam kõige noorem vald. Naabritel, Rael, kuulub kõige enam inimesi vanusegruppi 30-35 aastat, meil 35-45 aastaste gruppi," teab vallavanem. Ja teeb siis väikese tulevikuennustuse: "Kui midagi erakordset ei juhtu, peaks Kiili valla rahaasjad juba selle tõttu paranema, et lapsi enam nii palju lasteaeda minemas ei ole."
2009 sündis Kiilis 90 last, 2010. aastal 80, 2011. aastal 70, 2012. tõenäoliselt 55. "Selle numbri juurde sündivus Kiilis arvatavasti jääbki - vallas hakkab keskmiselt aastas sündima 55-65 last," ennustab Valeri Kukk lähiaastate tulevikku.
"Ja neile lastele on lasteaiakohad valmis ehitatud. Tänavu said kõik kolmeaastased lapsed lasteaiakoha, 2016. aastal peaks aga ka pooleteistaastastele juba kohad olema," on Valeri Kukk kindel. Muidugi eeldusel, et rahvaarv oluliselt lähiaastatel ei kasva.
Kool ja paremad teed
"Eks vallavalitsuse ja vallavanema töö prioriteedid pea ikka käima selle järgi, mis vallarahvale kõige olulisem," mõtiskleb Valeri Kukk elu pidevast muutumisest. Ka Kiili vallas.
"Kui võimule tulime, olid esmatähtsad lasteaiakohad, uue perearsti toomine valda ja konstaablile ruumide leidmine, nüüd on põhirõhk koolil ja taristul." Tulemused on juba täna näha: uus perearst on väga hinnatud vallaelanike seas ning koostöö valla sotsiaaltöötajatega on lahendanud nii mõnegi keerulise olukorra ja meie vald on täna üks turvalisemaid omavalitsusi Eestis."
Kiili uus koolimaja sai valmis 2008. aastal, aga juba napib ruumi. Kaks aastat järjest on alustanud kooliteed neli esimest klassi. Nii saab olema ka järgmisel aastal. Õpilaste arv on kasvamas tempos 10% aastas, teab vallavanem. Ja ütleb siis: "Laste arvu kasvu pole klassiruume ja õpitubasid ehitades arvestatud, küll on tehtud võimla aga nii, nagu oleks meie gümnaasium suuremat sorti spordikool."
Nüüd on vallavalitsusel plaan ka kooli klassiruumide arv valla vajadustega vastavusse viia, juba järgmisel, 2013. aastal valmib kooli juurdeehitus. "Eks teine eelarveprioriteet järgmisel aastal saab olema taristu parendus," loetleb Valeri Kukk lähiaja tähtsamaid ülesandeid.
Euroopa Liidu raha on investeeritud kergliiklusteedesse, oma rahadega tuleb aga korda saada mitmed vallasisesed kruusateed, mida pole renoveeritud vähemalt 10 aastat.
"Eelarves on väga konkreetne osa, mis läheb teedele," ütleb vallavanem. Ta on kindel, et osa teid saavad järgmisel aastal ka mustkatte, muutuvad tolmuvabaks. "Kindlasti muutub elu vallas paremaks, kui kõik, nii külaseltsid, ettevõtjad kui elanikud, valla arengule kaasa aitavad. See on ju meie ühine kodu," ütleb Kiili vallas viis aastat elanud Valeri Kukk.
Miks ei peaks aga vallarahvas ja ettevõtted kurjustamise asemel kaasa lööma, kui tunnevad ja näevad - vallamajas ei osata raha ainult kulutada, vaid on kindel plaan ja eelarve, mille alusel elu edendada.
