Kaks kanget ujumismatkajat läbisid tuult ja kõrgeid laineid trotsides 45-kilomeetrise mereraja
Ujumisretk algas Murastest 18. juuli hommikul. Meeste eesmärk oli jõuda nelja päevaga Kaberneeme randa. Vahepeatusteks ja ööbimispaikadeks said saared: Naissaar, Aegna, Prangli, Rammu ja Koipsi, mis pakkusid matkajaile nii avastamisrõõmu kui ka uusi toredaid tutvusi.
Iseenesestki mõistetavalt ei minda sellisele matkale seljakott seljas, aga päris tühjade kätega ka hakkama ei saa. Saatepaat, mille meeskonda kuulusid kapten Lauri Kummel ja füsioterapeut Maarja Aan, ei olnud siiski vaid proviandi vedamiseks mõeldud. Turvalisuse tagamiseks jälgisid saatjad ümbrust ja ilmastikuolusid, milledest kumbki - ümbrus ega ilmastik - ei jätnud juhust kasutamata, et ujuvaid matkamehi pisut kimbutada. Poolteist kilomeetrit enne Naissaart tõusis nii tugev tuul, et laine muutus isegi paadile ohtlikuks ja matkajail tuli teisele poole saart sadamasse varjuda. Veel korraks tuli meestel saatepaati ronida teel Naissaarelt Aegnale, et mööduva reisilaeva tekitatud vöörilained neid Rootsimaale ei kannaks. Kõige kehvemad ilmastikutingimused olidki teisel päeval, mil tuul puhus hooti 12-13 meetrit sekundis ja laine oli kohati kahe meetri kõrgune.
Mis toidumoona puutub, siis on need spetsiaalsed spordi- ja energiageelid, mida pikka maad ujudes jõuvarude taastamiseks kasutatakse. Selliseid söömaajad pakuvad ujujaile ühtlasi ka võimalust väikeseks puhkuseks, mil vee peal pisut pikutada saab. Seda matka toetas vajalike spordisöökidega firma Freesport.
Kõige pikem vahemaa tuli läbi ujuda matka kolmandal päeval - kaksteist kilomeetrit Aegnalt Pranglile läbiti kolme ja poole tunniga.
"Alustades olid tingimused ideaalsed, kuid poolel teel külmetasime mõlemad ning raske oli keskenduda. Lained ja tuul kandsid meid pidevalt kursilt kõrvale. Meeletu energiakulu arvelt suutsime siiski lõpuni sihtmärki hoida," meenutab Teet Daaniel. Mõlemad mehed hoidsid ujudes silmsidet ja olid teineteisele toeks, et raskematest hetkedest üle saada.
Kuigi pika matka lõpul andis väsimus ennast tugevalt tunda, läbiti ka viimased kilomeetrid üsna tempokalt. Tänu abilistele ja toetajatele on teoks saanud üks vahva ja ekstreemne üritus, mis kahtlemata innustab paljusid kaasaelajaid rohkem ujumisspordiga tegelema.
"Igaühest avaveeujujat kindlasti ei saa, küll aga võib paljudest saada hea basseiniujuja. Alustada pole kunagi hilja," teab Teet Daaniel, kes ise alles 29-aastaselt ujuma õppis, nüüd Viimsi Veeklubis treenib ja täiskasvanutele ujumisinstruktorina õpetusi jagab. Avaveeujumine nii suvel kui ka talvel on saanud talle endale pea igapäevaseks harjumuseks. Järgmisel suvel plaanib vapper viimsilane ette võtta 60-kilomeetrise ujumismatka Soomes Aura jõel.
