Kaks päeva Eipri külas
Hommikul kogunes paarkümmend inimest, varustatud rehade, labidate, käsikärude ja muude tarvilike töövahenditega. Indrek sõitis traktoriga, millel äkked külge haagitud, kiigeplatsi ja selle ümbruse üle, et oleks kergem vana kulu riisuda. Pärast riisumist põletasime prahi, samal ajal korjasid lapsed küla teede äärtest kogemata maha pillatud tühjad suitsupakid, odekolonnipudelid ja muu taolise olmeprahi.
Järgnes koristus, puude lõhkumine ja okste põletamine Külamaja juures. Lõunaks tegi Kai maitsva boršisupi. Ka Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe sattus meie talgutele, kus kiitis meie tublidust ja maitsvat talgusuppi.
Päeva jooksul käis töiselt aega veetmas 30 inimest. Suured tänud teile, kes leidsid võimaluse küla kenamaks muuta.
Nüüd teine päev Eipri külas
11. mai hommikul ärkasin ärevusega, kuidas mahutada kiigeplatsile umbes 1400 ratturit, teenindav seltskond, väitlejad ja külalised. Meie tublid naised valmistasid näituse Eipri küla ajaloost ja pisut ka tänapäevast. Ja siis saabusid ratturid, aga nagu ütleb vanasõna, häid lambaid mahub palju ühte lauta, jätkus ruumi ka tervele seltskonnale.
Väga paljud polnud kuulnud külast nimega Eipri ja nüüd oli neil võimalus siin viibida. Ühed noored, tulles platsile, laususid, see ongi fosfori peatus.
Väitlust juhtis Rein Sikk, kes oli teinud korraliku kodutöö. Koguti allkirju fosforiidi kaevandamise vastu ja Taimi Parve esines oma nägemusega sel teemal. Ohud on liiga suured, et rahvas võiks lihtsalt muretult kõrvalt vaadata. Kas meil on seda vaja? Põllumees peab vajalikuks mulda väetada, aga äkki leitakse muud võimalused.