Tsässon on seal paigas asunud arvatavasti alates 13.-14. sajandist, mis on tunnistuseks õigeusu suhteliselt varasele levikule siinkandis võrreldes ülejäänud Eestiga. Praegune tsässonahoone on ümber ehitatud vanast aidast, mille võimalikuks ehitusajaks on arvatud 18. sajandi algus, kuid selle täpne päritolu ja tsässonaks muutmise aeg on teadmata. Vaatamata tsässona kõrval elava Johannes Kirsi väsimatule hoolele, kes seda viimastel aastakümnetel armastusega jõudu mööda korras hoidnud on, vajas päevi ja aegu näinud hoone terviklikku taastamist. See sai teoks tänu Setomaa Valdade Liidu hoolele ja Pühakodade säilitamise ja arengu riikliku programmi eraldisele ning Mikitamäe valla toetusele. Restaureerimistööd teostas meister Jaanus Salm. Tsässona pühitsesid Räpina ja Võõpsu preester isa Tihhon Tammes ja vastne seto papp isa Sakarias Leppik Värskast. Setomaa Valdade Liitu olid sündmuse juures esindamas Aare Hõrn ja Margus Timmo ning lauluga kaunistas päeva leelokoor Helmine, kes esitas Minna Hainsoo poolt just selleks sündmuseks kokku seatud leelo. Asja juurest ei puudunud ka kalameeste ja kõigi kristlaste kaitsja ja eestpaluja püha Nikolai ise, kellele sai antud lubadus pidada kevadine Nigulapäiv edaspidi otse tsässonas, kuivõrd teisel kaldal tema nime kandvas Võõpsu kirikus saab niikuinii peetud talvine Nigulapäev.

Ning loomulikult ootab tsässon rõõmuga külalisi. Selleks koputa tsässona kõrval elava Johannese tareuksele või helista isa Tihhonile (508 3414) ja uks saabki lahti päästetud.