Kalevipoja kojutulek
Ühe peakontor oli ühel pool pealinna, Loo alevikus, teisel jälle teisel pool Tallinnat, Tabasalus.
Lool peeti peamiselt munejaid kanu, Harku järve taga, Tabasalus kasvatati aga lihalinde ehk broilereid. Turg oli kenasti jaotatud – tööd jagus kõigile.
Põllumajanduse reformimise käigus 90ndate algul reformiti Ranna sovhoos aktsiaseltsiks Ranna Linnukasvatus, mis sattus aga raskustesse ja läks pankrotti. Konkurendi ostis siis juba Talleggi nime kandev linnuvabrik. Kontor ja lihatööstus, mis andsid Tabasalus tööd vähemalt 80 inimesele, kolisid Loole, minema viidi ka labor.
Harku valla territooriumile jäid vaid broilerikasvatus ja tapamaja. Kõige paremini mäletab seda aega ehk Ranna sovhoosi endine melioraator, tolleks ajaks Harku vallavanemaks tõusnud Sulev Roos.
Õuduste aeg
Endine Harku vallavanem Sulev Roos: “Kahlasin ühel varajasel jaanuarihommikul läbi pimeduse ja lumetuisu vallamajja tööle. Mõtlesin ise – miks nii paljud aknad veel pimedad on, miks inimesed tööleminekuks tubades tuld ei süüta. Siis taipasin – inimestel pole ju kuskile minna, linnukasvatus on pankrotis.”
Aastanumbriks kirjutati siis 1994. Pankrot jättis Tabasalus tööta ligi sadakond inimest, kümnendiku tollastest tööealistest. Küsimus oli aga paljudele valusam kui ainult töökoha kaotus. Sovhoosist erastamise käigus saadud osakutega olid töötajad erastanud korterid, ülejäänud osakud aga paigutanud tootmisse tagasi – nii oli tollase direktori Kalev Joakiti erastamisplaan ja soe soovitus oma töötajatele – saada läbi osakute tootmise peremeheks.
Sulev Roos: “Kõik me teadsime, et Ranna sovhoos on oma ala parim Eestimaal, üks parimaid terves N Liidus. Peale kaasaegsete lindlate oli meil moodsate Hollandi seadmetega tapamaja, lihatööstus, kulinaariatsehh. Sõnaga – kõik oli esmaklassiline. Igal juhul olime Tallinna Näidislinnuvabrikust kõvasti üle. Neil olid suured võlad.”
Ja siis korraga pankrot...
Sulev Roos vangutab sellele mõeldes nüüdki pead: “Ei osatud seda tol ajal täpselt seletada ja vaevalt me 16 aastat hiljemgi targemad oleme.”
Põhjusi võib vaid oletada: broilerikasvatus nõudis palju jõusööta, jõusööda hind hüppas aga turumajanduse tulles järsult lakke; Tallinna Linnuvabrikust oli saanud siis välisosalusega Tallegg ja koos välisosanikega oli tulnud ka tootmise arenguks nii vajalik raha; AS Ranna Linnukasvatus juhatusse oli sokutatud Talleggi poolt “oma mees”, kes siis konkurendi pankrotile kõigiti kaasa aitas...
Sulev Roos: “Arvan, et ega sel pankrotil ühest põhjus ei olnudki. Asjaolud langesid kokku.”
Kindlasti oli üks pankroti põhjuseid ka puhtalt objektiivne – kaht suurt kanakasvatajat Harjumaale lihtsalt enam ei mahtunud, üks pidi lahkuma. Igal juhul jäi selles halastamatus võitluses kaotajaks AS Ranna Linnukasvatus.
Kuhu linnud lendasid?
Aastad on aga nagu linnud – ei püsi paigal, aina lendavad. Kuhu on endist Tallinna Linnuvabrikut ja Ranna sovhoosi ühendav Tallegg oma tootmise ja arenguga jõudnud praeguseks ajaks?
AS Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm: “Põllumajanduse reformimise käigus, Talleggi ja Ranna ühendamisel kujunes nii, et Tabasallu jäi tapamaja ja muist lindlaid, Loole aga tuli lihatööstus, söödatehas, munasorteerimiskeskus, kontor ja labor.”
Ka on Saha-Lool lisaks veel Tellivere farm koos noormunejate lindudega, Kulli farm munejate kanadega, 6 saali noorsugulinde, 17 broilerifarmi. Kokku tegeleb kanakasvatuse ja linnuliha töötlemisega Loo kandis ligi 150 inimest. Nüüd aga tahetakse kolida lihatööstus Loolt tagasi Tabasallu.
Teet Soorm: “Kanakasvatuses on kord nii, et kõige keerulisem ja kallim ehitus on tapamaja, lihatööstus ja tapamaja peavad aga kokku kuuluma – nii on see igal pool maailmas. Lihatööstuse ärakolimine Loolt Tabasallu, Jõelähtmelt Harku valda on pikalt ette planeeritud protsess. See pole kanal pea mahakõksamine – kõks ja valmis.”
Kolimisega on seotud inimeste töökohad, valla sissetulek, paikkonna sotsiaal-, olmeja keskkonnaprobleemid. Lisaks lihatööstusele kolib Loolt ära ka labor ja kontor, see tähendab administratiivosakond, müügigrupp ja raamatupidamine. Lähiaastatel kaotab Loo alevikus töö vähemalt 120 inimest.
Miks aga Lool kanakasvatuse täistsüklit, tibupoja koorumisest letilinnuks saamiseni välja ei arendata?
Loo alevik oleks geograafiliselt kanakasvatuse Meka, kuhu on logistiliselt lihtne pääseda igast suunast – asub ju alevik Peterburi maantee ja Tallinna ringtee ristumiskohas. Vaevalt et Tabasalu lo- gistiliselt Loole vastu seista saab. Seda enam, et Tallegg piilub idaturu suunas. Miks ei taheta Loole jääda?
Teet Soorm: “Meie praeguses asukohas, Loo alevikus, puuduvad võimalused arenguks. Maad napib. Koostöö vallaga ei laabu. Mida üks vallavalitsus on otsustanud, seda järgmine ei tunnista. 6 aastat pole saanud Loo territooriumi detailplaneeringuga edasi liikuda. Kogu töö on vallavalitsuse otsustamatuse taga. Pea võimatu on pikemaid arenguplaane teha. Üks vallavalitsus otsustab ära, annab positiivse nägemuse. Tuleb uus ja hakkab uusi plaane ja ettepanekuid tegema. Ka Harkus on võimupöördeid olnud, aga kokkulepetest ettevõtjatega peetakse raudselt kinni. Saab arengut planeerida.”
Plaanid on Talleggil aga suured.
Kes ei kasva, see kahaneb
Talleggi juhatuse liige, äridirektor Margus Venelaine: “Linnuliha tarbimine kasvab. Järelikult peab ka tootmine kasvama. Kel tootmine ei kasva, sel väheneb paratamatult turg.”
Tallegg on tootmismahult Baltimaades praegu teine firma, esimene on Leedu kontsern KG GroupKaunase, kes Rannamõisa kaubamärgi all oma toodangut ka Eestis müüb.
Margus Venelaine: “Meie praegune eesmärk on olla tugev Baltikumis, eeskätt Eestis. Natuke müüme ka Euroopa Liidu teistesse riikidesse ja Aasiasse.”
Teet Soorm: “Eks venelastest äri- ja muud mehed ole käinud siin õige mitu korda viina viskamas, äriasju arutamas.”
Viinaviskamise peale käib ka kanaliha. Ja see maitseb vene ärimeestele vägagi. Kui jutt aga taldrikul olevalt kanakintsult kanaliha ekspordile pöördub, leitakse küllaga põhjusi, mis Talleggi kanatooted ei kõlba – küll ei voola vihmavesi tapamaja katuselt õieti ära, küll on desovannid vale koha peal, küll...
Teet Soorm: “Põhjused on otsitud, poliitilised. Kaitstakse oma turgu. Ja ega me ise ka sinna väga kippunud pole – tootmise mahtu ei jätku.”
Nüüd aga, mil Tabasalu tapamaja on rekonstrueeritud ja 2013. aastal uus lihatööstuski valmis saab, tahab Tallegg mitte ainult Baltikumi turuosa laiendada, vaid ka Venemaale jõuda.
Margus Venelaine: “Selleks ajaks saame rekonstrueeritud ka Väike-Maarja Kaarma lindlad, nii et võime aastas lihaks teha 12 miljonit broilerit. Praegu on meie võimsus 9,6 miljonit broilerit.”
13 miljonit arenguks
Kogu tööde maht, mis Tabasalus tehakse, on 230 miljonit krooni ehk 13 miljonit eurot. Investeeringute hulka kuulub ka tapamaja tapasaali seadmete vahetus, jahutustsehhi uuendamine, veepuhastusjaama rajamine, lihatööstuse hoone ehitamine.
AS Tallegg juhatuse liige, tootmisdirektor Vallo Kruusimägi: “Uus jahutustsehh on valmis. Enne jahutas äsja tapetud linnud allapoole 4 kraadi vesi, nüüd õhk. Säästame uue jahutussüsteemiga vähemalt kolmandiku vett.”
See tähendab ennekõike olulist vee kokkuhoidu. Kui piiratud ressurss on kiiresti kasvavas paepealses piirkonnas vesi, pole vaja minna ekspertidelt küsima. Peatselt käiku minev veepuhastusjaam vähendab aga Tallinna Vesi koormust – tapamajast tuleva reovee esmapuhastus tehakse ära kohapeal. Puhastatud vesi suunatakse edasi linna kanalisatsiooni.
Vallo Kruusimägi: “Tänapäevane kanakasvatus ja töötlemine ei reosta loodust rohkem kui väiketootmine. Tekkiv gaasiline ammoniaak lendub, kanasõnnikule on talunikest aga järjekord ukse taga.”
2013. aasta märtsis peab uus lihatööstus valmis olema, büroohoone peab valmima 2014. aastal. Siis on kogu liha tootmine ja töötlemine Tabasalus jälle tagasi.
Sulev Roos: “Eks iga suurtootmine too enesega ka probleeme kaasa, see on paratamatus. Mina pean Talleggi tagasikolimist Tabasallu aga ääretult tähtsaks. Nii emotsionaalselt – saame tagasi selle, mis tegelikult meile kuulus – kui majanduslikult: meil tekib jälle töökohti, vallale tulu. See on Harku vallale nagu eesti rahvale Kalevipoja kojutulek.”
______________________________________
AS Tallegg
• AS Tallegg asutati 1956. aastal (Siis Tallinna Näidilinnuvabrik).
• AS Tallegg kuulub HKScan OY kontserni, mis on Soome börsil noteeritud Euroopa 6. lihatööstuskontsern.
• Kontserni kuuluvad veel lihatööstus-, seaja linnukasvatusettevõtted Soomes, Rootsis, Taanis ja Poolas.
• HKScan Balti kontserni kuuluvad lisaks ASle Tallegg veel AS Rakvere Lihakombinaat, AS EKSEKO seakombinaat, Lätis Rigas Miesnieks ja Jelgava Lihakombinaat ning Leedus Klapiedas Maistas.
• AS Tallegg kasvatas 2010. aastal 9,6 mln broilerit, tootis 74 mln muna ning müüs 20,1 mln kg linnuliha ja valmistooteid.
• AS Tallegg 2010. aasta käive oli 690 miljonit krooni. Ettevõttes saab tööd 485 inimest.
