Kalle Klandorf: Pealinna teede põhiprobleemidest
õige intensiivsemalt laguneb asfalt kevadel, kui õhutemperatuur kõigub päeva jooksul miinus- ja plusskraadide vahel, teed ja tänavad on aga kaetud sulaveega. Vee ja soola sattumine asfaldi pragudesse ja imbumine teekattesse põhjustab katte kahjustumist ja tõsiseid probleeme alumistes teekih-tides. Sattudes asfaldi alla, uhub vesi ära alumised pinnasekihid, mille tagajärjel hakkab teekate vajuma. Külmakraadidega see vesi jäätub, paisub ning seeläbi lõhub asfaltkatte.
Kahjuks ei tööta asfaltbetoonitehased veel täiel võimsusel ning teedeehitajad satuvad ummikusse - aukude remontimiseks materjali ei ole, aga teed lagunevad lausa sinu silmade all.
Spetsiaalse külmasegu kasutamine lubaks teostada teeremonti ka madalatel välistemperatuuridel. Häda on selles, et sellise töö tulemus ei püsi kaua, aga sellise tehnoloogia maksumus ületab kolmekordselt standardsete remondimeetodite hinda. Probleemi tuleb aga lahendada ning seega on talvise tehnoloogia kasutamine vältimatu.
Hetkel on Tallinna teedes umbes 1600 auku. Pilt on enam kui kurvastav, kuid arvestades meie kliimatingimusi, on see vältimatu.
Linnas on ca 30 tänavat, kus temperatuuri kõikumise ning naelrehvide mõjul on tekkinud suured augud, mis vajavad kiiremas korras remonti.
Meie linna eelarvest on teede remondiks eraldatud 3,76 miljonit eurot. Sama summa oli eraldatud ka mullu, kuid koos eraldatud lisavahenditega 4,7 miljonit eurot. Loodame, et saame seda teha ka tänavu.
Aukude remont käib ööpäevaringselt. Päeval töötab üks, öösel aga kolm brigaadi. Ühe vahetuse jooksul jõuab üks brigaad parandada kuni 100 auku. Ööpäeva jooksul vahetatakse kuni 120 m2 asfaltkatet.
2012. aasta algusest tänaseni on remonditud 3500 m2 teekatet, st remonditud on umbes 1500 auku.
Jaanuaris ja veebruaris oli teostatud remondi maksumus umbes 400 000 eurot.
Eelkõige remonditakse magistraalteid ning tänavaid, kus liiguvad ühissõidukid. Kutsume autojuhte üles eriti tähelepanelik olema ja ajutisi liiklusmärke jälgima. Praegu on neid linnas kokku 1585 tükki.
Veelompidest läbi sõites on soovitav kiirus maha võtta, et mitte sattuda veelombi põhjas olevasse auku, mis võib lõpetada päeva remonditöökojas.
Samuti tuleb arvestada jalakäijatega ning valida õige liikumiskiirus. Tuleks vältida sõitu teepervele, kuna suure niiskuse tõttu võib pinnas hakata vajuma, ja kõrge äärekivi tekitada autole vigastusi, samuti võib auto kaotada juhitavuse. Silmas tuleb pidada alasid, kus kiirus on piiratud 30 kilomeetrini tunnis ja aukude kohti tähistavaid ajutisi liiklusmärke ei paigaldata.
Kahjuks halveneb teede seisund iga aastaga ning riik peaks eraldama rohkem raha nende korrashoiuks. Kuid seda ei tehta ja seaduseandjad hoopis kärbivad omavalitsuste tulubaasi, mis on ainus võimalus teeremondiks lisaraha eraldada.
2008. aastal eraldas riik Tallinna eelarvesse teede remondiks ja hoolduseks 4,5 miljonit eurot. 2011. aastal sai pealinn kõigest 1,3 miljonit eurot. Lihtne on märgata, et Tallinnale on eraldatud 3 korda vähem vahendeid.
Laiaulatuslikud remonditööd algavad pärast asfaltbetoonitehaste käivitamist eeldatavasti aprilli teisel poolel. Tuginedes eelmiste aastate kogemustele, lõpeb aukude remont maanteedel 15. maiks. Kevadtööde algus sõltub otseselt ilmastikutingimustest - lume sulamisest ja teede konstruktsioonide soojenemisest. Sellele vaatamata kavatseme ka tänavu püsida eelmiste aastate graafikus.
Seoses intensiivse kevadise teeremondiga loodame linnakodanike mõistvale suhtumisele. Kuna põhitöid tehakse öösel, siis tuleb mõnikord kasutada ümbersõiduteid.
Kahjuks ei saa teha tööd ilma mürata, mis võib häirida elanike und. Me vabandame ja loodame mõistvale suhtumisele.
