Teiseks põhiteemaks on matmiskoha kasutuslepinguga seonduvad küsimused. Põhjalikku informatsiooni antud teema kohta saab Rae Valla kodulehelt ja otse kalmistuvahilt. Teema on hetkel päevakorras ja kalmistu kasutajad peaksid sellega aktiivselt tegelema.

Mida soovitate, kui otsitakse lahendust korras ja nägusa hauaplatsi saamiseks ja mis seisab korras vähese hooldusega?

See on väga raske küsimus ja ühest vastust sellele mina öelda ei oska. Nägusat ja korras hauaplatsi ei ole võimalik luua ilma selle kallal vaeva nägemata. Kui otsitakse lahendust, mis annaks teile soovitud tulemuse, siis tuleks pöörduda ikka spetsialisti poole. Kalmu kujundamisel on määrava tähtsusega kalmu asukoht, kalmu suurus, mullastikutingimused, valgustingimused ja lõpuks ka rahalised võimalused. Kui on tõsine tahtmine kalmu rajamisega ise pihta hakata, siis tuleks seda kindlasti teha varakevadel, aprillis või mai alguses. Muld on siis niiske ja taimed juurduvad kergemini. Kõige riskantsem on seda teha südasuvel. Sügisesel istutusel võib kevadel avastada talvekahjustusi.

Millele tuleks hoolduses tähelepanu pöörata talvisel ajal?

Talvel me saame rääkida hauaplatsi kujundusest, sest hooldus tuleks teha ära sügisel. Talvine kujundus on vajalik, kui sügisest istutust ei jõutud teha või kasutatud liigid on kaotanud oma kauni välimuse. Kujundus peaks olema võimalikult lihtne. Kalmu katmine igihaljaste okstega on kasutusel nii meil Eestis kui ka mujal Euroopas - kõige kunstipärasemalt tehakse seda Saksamaal.

Kalmule laotatud oksad kaitsevad ühtlasi ka pinnakattetaimi külma eest. Kasutades ära erinevate okaspuuliikide oksi saame kujundada kauni kalmukünka. Kunstlilledel ja okstel ei peaks olema kohta talvises kujunduses, sest selle ülesande täidavad ideaalselt igihaljad oksad ja dekoratiivsed viljad. Väga kaua püsivad kalmul viirpuu ja iileksi viljad. Kalmu talviseks dekoreerimiseks saab edukalt kasutada ka erinevaid samblikke. Selleks on sobilikud põdrasambliku mõningad liigid.

Mille vastu kalmistul kõige rohkem eksitakse?

Kõige mõttetum tegu on panna jäätmed ühte kasti. Õigesti teevad need kalmistu külastajad, kes prügikastidesse panevad mitte komposteeruvaid jäätmeid (lillepotid, kilekotid, küünlatopsid jne.) Komposteeruvad jäägid pannakse selleks spetsiaalselt ehitatud aedikutesse, siis on neid jäätmeid võimalik hiljem loodussõbralikult käidelda.

Miks on võetud viimasel ajal Jüri kalmistu juurest maha suuri puid?

See on väga tundlik teema. Oleme olukorras, kus meie ilusaid iidseid puid on tabanud ohtlik haigus. Saarehaigustest on seni olnud tuntuim saarevähk, millele on iseloomulikud puutüvel või okstel olevad puhetised (pungakesed), puhetise keskele tekib haavandiks muutuv lõhe, mis aastatega suureneb. Hiljem tugeva kahjustuse korral puu hukkub.

Uus ja väga ohtlik saarehaigus on saaresurm, mis võib tabada eri vanuses puid.

Haiguse möödudes puu hukkub. Teadlased on kindlaks teinud, et haigustekitaja levib tuulega, nakatades lehti. Lehearmi kaudu liigub see edasi. 2006 aastal kirjeldas üks Poola metsapatoloog haigustekitajat esimest korda. Praegu on teada, haiguse põhjustab kottseen, mille eosed levivad õhu kaudu.

Seene viljakehad kasvavad puu eelmisel aastal mahalangenud lehtede rootsudel, edasi levivad eosed leherootsudelt juba saarepuu võrasse. Mööda võra nakkub haigus lehtede külge, lehed lähevad mustaks, tõmbuvad kokku ja langevad maha varem kui peaks. Edasi levib haigus juba leherootsu pidi võrsetesse.

Saarele on iseloomulik see, et haigestunud puu tüvele tekib tohutult vesivõsusid, võrsete punte. Rae vallas on enamus puid sellest haigusest nakatunud. Kuid huvitaval kombel on ka saari, mis ei ole nakatunud.