Esimesena vallutati Muhu saar. „Siin me oleme!" hõiskas süda. Törtsuga vaheldumisi esinesid sõsarad Koguva küla Vanatoa turismitalus, kuhu jäädi ka ööbima.

Reede pakkus erakordse võimaluse merd künda, sest üle mere Kõinastu laiule sõidutati seltskond traktoriga. Sõsarad on tarmukad viru naised.

Kõinastu laid üle vaadatud, sõideti Saaremaale. Reis läks edasi piki saare lõunaserva.

Teele jäid Leisi, kus sai RMK puhkealal suppi keedetud ja ujumas käidud ning Panga pangalt imetletud kaunist vaadet merele. Õhtuks jõuti Anni turismitallu, kus muhedatesse rehielamutüüpi taredesse end kaheks ööks sisse seati. Kolmandaks päevaks oli virulastel meri põlvini. Seelikusabad topiti vöö vahele, püksisääred rulliti üles ja mindi jala läbi mere Vilsandile.

Kõigest 4,8 km vett ja luiteid: mehed ei nutnud ja naistel olid treenitud sääremarjad. Paja ja muu padajanni tõi paat kenasti järele, sest suppi süüa ja supelda oli vaja ka sellel saarel.

Kuna kuulus saarevaht taidles (tuuritas) omakorda mandril, siis tutvustas giid looduskaitseala tekkelugu, näitas majakat ja tõllakuuri. Tagasi Anni tallu sõitsid väsinud seltskond siiski paadiga. Ees ootasid vene ja tünnisaun, mis liigestele mõnusat lõõgastust pakkusid.

Pühapäeval sai Kuressaares igaüks ise valida, kuhu minna. Tuli vaid mõelda, milline osa linnast veel nägemata ja seetõttu huvi võib pakkuda. Huvilisi jätkus nii lossihoovile kui ka linna jalutama.

Suur seiklus oli lõppenud: nelja päevaga kolmel saarel - Muhu, Saaremaa, Vilsandi - käidud ja emotsioonid laes.