Karksi mehed: Aleksander Saebelmann-Kunileid 165 ja Friedrich Saebelmann 160

Meile kõigile on tuttavad laulud, mis algavad sõnadega „Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma…“ ja „Kaunimad laulud pühendan Sul, vanematest armastatud kallis kodumaa…“.

Esimese laulu „Mu isamaa on minu arm" viisi lõi Lydia Koidula sõnadele Saebelmannide perekonna vanem poeg Aleksander Saebelmann-Kunileid. (Carl Robert Jakobson pani heliloojale nimeks Kunileid, mis tähendab „Otsi, kuni leiad".) Seda laulu lauldi Eesti üldlaulupidudel alates esimesest I üldlaulupeost 1869. aastal kuni XII üldlaulupeoni 1947, kui hakkas kõlama samadele sõnadele loodud Gustav Ernesaksa viis.

Mõlemad laulud on Eesti rahva hingest sügavalt läbi käinud ning ka Kunileiu loodut lauldakse suure armastusega ikka veel ja veel.

„Kaunimate laulude" viisi autor on Kunileiu noorem vend Friedrich Saebelmann. Ka see laul kuulub meie rahva kullafondi.

Saebelmannide perekond elas Karksi-Nuia (tol ajal Karksi kihelkond) ja heliloojate isa töötas Karksi kihelkonnakoolis köstrina. Nõnda siis möödusid mõlema venna lapsepõlv ja noorusaeg meile tuttavates August Kitzbergi gümnaasiumi lähedastes kohtades.

Et heliloojate juubelid pole ajaliselt teineteisest eriti kauged, siis tähistame neid ühiselt 21. mail. Kontsert valla kultuurikeskuses algab kell 15. Esinevad Karksi valla kultuurikeskuse naiskoor Maimu, Viljandi meeskoor Sakala ja Karksi-Nuia Muusikakooli ansambel Kunileid.

Pärast kontserti läheme paikadesse, mis on seotud mõlema helilooja eluteega. Meid  ootavad Saebelmannide kivi koos mägimändidega ja Kunileiu tamm.