Olav Renno on sündinud 26. veebruaril 1932. a Tartus. Bioloog-zooloogi kutse omandas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis 1956. aastal. Töötanud on ta Rõbatši ornitoloogiajaamas, Looduskaitse Valitsuses ja 10 aastat Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal, sealhulgas viis aastat direktorina. Oli 60ndate aastate esimesel poolel TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi mittestatsionaarne aspirant ja kaitses 1968. aastal bioloogiakandidaadi kraadi. Enam kui 35 kutselise ornitoloogina töötatud aasta jooksul süvenes ta Eesti sisevete, rannikute, rabade ja saarte (eelkõige Soome lahe saarte) haudelinnustiku väljaselgitamisse, huvitus veelindude rändest ja talvitamisest, organiseeris lindude lennuloendusi. Nende uuringute tulemused on avaldatud 150 teadusartiklis. Lisaks on kirjutanud üle 300 loodust ja looduskaitset tutvustava artikli, koostanud kümme aastakäiku „Looduse kalendrit", tõlkinud eesti keelde tosin loodusraamatut. Üheks suurimaks ettevõtmiseks oli Olav Rennole „Eesti haudelindude levikuatlase" koostamine. Renno on olnud ka väga aktiivne looduskaitselistes seltsides, sealhulgas on ta olnud TA Looduskaitsekomisjoni teadussekretär ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliige.

Peale pensioniikka jõudmist asus Olav Renno elama Karksi valda Pärsi külla Võitma tallu põldu pidama ja kanu kasvatama ning lülitus kiiresti kohalikku ellu. Ta pälvis siinse rahva usalduse ja lugupidamise, olles valitud ka Polli/Karksi Vallavolikokku. Olav kuulub valla ajalehe Karksi Sõna toimetusse, osaleb mälumängudes, tegeleb kodu-uurimisega. Oma laialdaste teadmistega loodusest ja ajaloost on Olav Renno hinnatud giidina nii täiskasvanute kui laste hulgas. Ta on tuntud aktiivse eluhoiaku poolest: sekkub ühiskondlikesse probleemidesse ja jagab publitsistina oma arvamusi maakonnalehe veergudel. Olav Renno kuulub mitmesse ühiskondlikku organisatsiooni ning on ka Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.

Leili Nael on sündinud 3. märtsil 1945. aastal Kuressaares, kus ta omandas alghariduse. Järgnesid õpingud Tartu XII Keskkoolis ja Räpina Aiandustehnikumis. Tehnikumi lõpetamise järel (1966) suunati ta Kurvitsa sovhoosi Murile, kus töötas aiabrigadirina. 1970. kuni 1984. aastani töötas Polli metskonna aednikuna. 1984-1991 töötas Leili Nuia EPT ametiühingu klubis kunstilise juhina. Alates 1965. aastast on ta juhendanud hobikorras erinevates liikides ja vanuseastmetes rahvatantsu- ja liikumisrühmi. 27 aastat on tema juhendada olnud naisrahvatantsurühm „Mari".

Leili on valitud Karksi Vallavolikokku kaks korda ning ühtlasi juhtinud kultuurikomisjoni tööd. Kultuurikomisjoni esimehena on aidanud organiseerida valla üritusi, kirjutanud projekte mulgi rahvariiete muretsemiseks, tiibklaveri soetamiseks, erinevate sündmuste läbiviimiseks. Palju energiat ja aega kulutas ta Karksi Valla Kultuurikeskuse hoone valmimise heaks. Ta on eluga kursis ja osaleb enamikel valla külamajade tähtsündmustel. Leili on aktiivne kodanikualgatuses - ta on Karksi- Nuia Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimees alates 1991. aastast.

Leili Nael on ennast aastatega tõestanud kui tegijat kultuuri valdkonnas. Ta on organiseerinud 6 aastat Karksi Meefestivali, mis aitab propageerida eesti toitu ja meile omast rahvuskultuuri. Leili eestvedamisel ja tema juhitud projekti järgi renoveeris aianduse ja mesinduse selts Murri häärberi, kus on korraldatud külapäevi, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja viiakse läbi erinevaid õppepäevi. Leili Nael on juba kolmandat korda valitud Muri, Morna ja Suuga külavanemaks.

Antu Rohtla on sündinud l7. aprillil 1938. aastal Sangaste vallas talupidajate pojana. Pärast alghariduse omandamist Restu 7-kl Koolis jätkus Antu Rohtla haridustee Antsla Põllumajandustehnikumis, mille lõpetas 1956. aastal. 1964. aastal lõpetas ta EPA agronoomina, seejärel oli aspirantuur EMMIs ja 1971. aastal väitekirja kaitsmine. Uurimisaladeks on olnud põllumajanduse ökonoomika ja mesindus. 1975-85 tegeles ta Eesti meetaimestiku kaardistamisega. Temalt on ilmunud üle 60 teadustrükise.

Töökohad: 1965-67 Türi Sovhoostehnikumi peaagronoom, 1972-75 Olustvere Sovhoostehnikumi direktor, 1975-90 EMMTUI Polli Katsebaasis puuviljanduse osakonna vanemteadur. 1990-94 oli Viljandimaa Talupidajate Liidu esimees, 1994-96 aseesimees. l975. aastast on elukohaks Polli küla.

Tegevust mesinikuna on tunnustatud nimetusega Aasta Mesinik 2003. Karksi vallas on Antu Rohtla korraldada olnud mesinike õppepäevad, uute mesindusega tegelevate inimeste kaasamine, praktilised õppepäevad mesilas, alates 2007. aasta sügisest igaaastaste meefestivalide korraldamine. Meefestivalidel on suure populaarsuse võitnud Antu Rohtla organiseeritud mesindusalased loengud. Ka ta ise on suurepärane kõneleja ja haarab neidki, kes mesindusega ei tegele. Loengutes on käsitletud mesinduse ajalugu, mesilaste tõuaretust, meetoodete kvaliteeti, mesilaste haigusi, populariseeritud mett kui tervislikku toiduainet, tutvustatud meetoite. Loengute tasemest annab tunnistust see, et üha rohkem on hakatud hindama mett ja meetooteid ning sügisene meefestival on alati oodatud. Huvi mesinduse vastu on suurenenud nii vallas kui ka kogu piirkonnas. Üheks osaks Antu Rohtla panusest valla ellu ongi olnud tema mitmekümneaastane tegevus mesinikuna, mesinduse käsitlemine ühena riigi majandusharudest, erialase kirjanduse ning oma kogemuste tutvustamine. Kõneleme temast kui meistermesinikust ja spetsialistist selles valdkonnas.

Enn Kinnas on sündinud 20. veebruaril 1969. aastal Karksi-Nuias ja lõpetanud Karksi-Nuia Keskkooli.

1997. aastal asutas Enn Kinnas ettevõtte OÜ Puidukoda, mille põhitegevuseks on kõrgema lisandväärtusega okaspuu höövelmaterjali tootmine ning turustamine. Ettevõte alustas tööd endise Karksi kolhoosi vanas puidutöökoja hoones paari töölisega. Kuueteistkümne aasta jooksul on Puidukoda tõusnud oma valdkonna suurimate tegijate hulka Eestis. Ettevõttes on kaasaegsed ja paindlikud täisautomatiseeritud tootmisliinid - sorteerimisest saagimise, hööveldamise ja kiletamiseni. Liinid soetati 2004. aastal ning rekonstrueeriti 2010. aastal.

Osaühing Puidukoda on Karksi valla suurima käibega ekspordile orienteeritud ettevõte. Firmas töötab üle 70 töölise, olles sellega üks suurematest tööandjatest vallas. Kuueteistkümne aasta jooksul on Enn Kinnas ettevõtte omaniku ja juhatajana olnud tööandjaks ja ettevõtluse edendajaks Karksi vallas.

2013. aastal müüs Enn Kinnas äriühingu Prantsuse ettevõttele Protac Ouest, kaasates nii väliskapitali Karksi valla ettevõtluse arendamisse ja kasvu.

Enn Kinnas on toetanud Karksi valla noorsportlasi ja sporditegevust vallas. Tema tegevus on olnud Karksi vallale suure positiivse mõjuga.