Vaimse kultuuripärandi nähtusi ehk teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida põlvest põlve edasi antud ja mis „elavad" ka tänapäeval, on meie ümber lugematu hulk. Selleks, et tutvustada oma vaimset pärandit ka teistele, on erinevad Eesti kogukonnad teinud nimistusse sissekanded, millest osa on jõudnud näitusele, mida on siiani eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis, Hiiumaa Muuseumis, Eesti Vabaõhumuuseumis ja Kihnu Muuseumis. Näitusel on võimalik mõtiskleda nende aarete üle, mille oleme ise oma esivanematelt pärinud ning tutvuda ka selle osaga kultuuripärandist, mis on teistele meie kaasmaalastele südamelähedane.
Näiteks saab näitusel teada, kuidas üliõpilased tähistavad Tartus volbrit, kuidas Võrumaal ravimtaimedega tohterdatakse või kuidas mulgid putru valmistavad.

Mis on mulgi puder?

Mulgi pudru vaimse kultuuripärandi nimistusse kandnud Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht Piret Leskova: „Mulgi puder on seakõrnetega tangukartulipuder, mis on pärit Lõuna-Eestist

Mulgimaalt ja saanud selle piirkonna järgi ka nime. Tänapäeval süüakse seda kogu Eestis ja paljud peavad seda lausa rahvustoiduks. Mulkidel on sellega siiski eriline side. See on oma ja oluline. Tangu-kartulipuder on Mulgimaa esindusüritustel peamine roog, mida paikkondliku identiteedi rõhutamiseks enamasti just pakutakse. Kõrvale juuakse peamiselt keefiri või hapupiima."

Mulgi pudru retsepte on erinevaid ja kuna igas Mulgimaa kandis valmistati seda veidi omamoodi, siis pakume näituse avamisel kõikidele huvilistele võimalust degusteerida viies erinevas Mulgimaa kihelkonnas keedetut. Karksi kihelkonnast tulevad oma pudru ja pudrujutuga Alli Laande Lillist ning Sinaida Taal Pollist. Hallistest Ele Saar, Paistust Heiki Saar, Tarvastust Imbi Lilleoja ja Helmest Maire Riit.

Kel vähegi soovi ja oskusi, võtke oma pudrupott ühes ja tulge ka. Räägime pärandijutte, jagame retsepte. Oodatud on kõik noored ja vanad, pudruga ja pudruta!

Karksi Valla Kultuurikeskusesse seab rändnäituse Lõuna-Eesti inimestele vaatamiseks üles Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Näituse valmimist toetasid Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Näitus jääb avatuks 2. jaanuarini 2014.