Karmid ajad: kas inimesed loobuvad vaikselt elektri kasutamisest?
„Teen praegu akendeta esikus remonti. Elektri kokkuhoidmiseks päevasel ajal ei tee. Teen õhtuti, kui niikuinii kuskil pean laetule põlema panema. Kõigisse kolmeste-viieste pirnidega laelampidesse olen jätnud ainult ühe pirni. Elektriveekannu enam ei kasuta. Kohvi ja teed teen ainult siis, kui tuli pliidi all. Toidu tegemiseks ja soojendamiseks kasutan gaasi- ja puupliiti. Mikrouuni enam ammu ei kasuta. Hea, et pole kunagi kasutanud elektrilist hambaharja, kui oleks kasutanud, siis enam ei kasutaks. Vaatan hoolega saatekava ja telekast vaatan saateid väga valikuliselt, on ainult vabakanalite vaatamise võimalus. Raadiot ei kuula. Jne.jne.jne. Iga tegevus, kus läheb vaja elektrit tundub suure piinana. Kui elekter oleks odavam, saaks tarbida normaalselt ja võib-olla isegi tuleks maksta rohkem kui praegu suure kokkuhoiuga, aga tunne oleks inimlikum," kirjeldab üks lugeja.
Petrooleumit ei ole saada
„Saan 292 eurikut pinssi ja igasugune elektri kasutamine käib üle jõu. Olgu ta siis led- või säästulamp. Talveks lülitan külmiku välja. Pesumasinat ei kasuta, pesen käsitsi. Toitu ja sooja vett keedan puupliidil. Saun on puuküttega. Toad kütan ahju ja soojamüüriga. Televiisorit ei vaata. Raadio töötab patareide pealt. Internet on naabrimehe töö juures ja saan seda vahetevahel kasutada.
Leidsin kuuri alt vana petrooleumi lambi ja laterna. Need annavad pimedal ajal valgust. Kahju ainult, et petrooleumi ei ole saada. Naabrimees kusagilt hangib. Kahju on sellest, et ka puit on viimase kahe aastaga kolmandiku jagu kallinenud.
Viimati sai nii elatud ilmasõja ajal ja kolhooside algusaastatel. Ilmaski ei teadnud oodata, et see iseseisev Eesti riik omadega nii p....e läheb. Ja siis see meie peaministri jutt soojustamisest on ikka parajalt jabur küll. Puitmaja, eriti palkmaja ei tohi selliselt soojustada - palgid mädanevad paari aastaga läbi," meenutab teine.
„Vanaisalt on pärandusena alles patareidel töötab raadiovastuvõtja ,mida uudiste kuulamiseks kasutan aga muidu on elekter välja lülitatud, nüüd kaalun üldse elektri väljalülitamise võimalust ,sest petrooliumilamp sobib samuti," kirjutab järgmine.
Mobiili laen tööjuures...
„Mina jõudsid eelmisel suvel paigaldada kahele toale klaasidega uksed, samuti vannituppa. Jääklaas, midagi läbi ei paista, aga valgust laseb läbi. Nii saan koridoris toimetada tänavavalgustuse abiga ja vetsus käia nii, et seal tuld põlema ei panegi. Valgus paistab koridorist sisse. Köögis ja koridoris kasutan samal ajal kui olen toas...väikest 7w öölambikest, mis annab täiesti võimsalt valgust, et mitte kuskile otsa joosta. Hädapärast saan isegi võileibade tegemisega hakkama. Ööseks lülitan välja kõik arvutid, printerid ja muu kodukontori tehnika - õnneks on müügil pikendusjuhtmed, kus saab kuni 6 kodumasinat ühe klõpsuga välja lülitada. Mobiile laen tööl olles (andku tööandja mulle andeks), fotoka akusid samuti. Toitu valmistan aastaid juba gaasiahjuga, tuba läheb soojaks ahiküttega. Ei kurda ja ei tunne et elaksin kiviajas. Minu elektriarve oli detsembris 40 eurot ja jaanuaris 26 eurot, kogused vähenesid 2-kordselt," jagab järgmine kommentaator oma nippe.
„Loobusime telekast, digiboksist, teleka kõlaritest, raadiost ja videomakist.. Kui vanni aurusaun katki läks, siis me seda parandama ei asunud, vaid eemaldasime selle vanni küljest (vann tehti ringi). Tõmbame kõik seadmed, mis ei pea seinas 24/7 olema, pärast kasutamist välja. Ostsime säästvamad lambid. Kasutame kohtvalgusteid. Kokkuhoidu tuli juba ainuüksi telekast loobumisega 9 eurot kuus. Valgustid andsid kokkuhoiu 4 eurot kuus. Vann andis kokkuhoiu 2 eurot kuus. Uus elektripakett tõstis makset 7 eurot. Endiselt oleme paari euroga kasumis," kirjutab üks naisterahvas.
Seda rida võiks jätkata veel mitme pikema või lühema kommentaari-kirjeldusega, kuid nende sisu on enam-vähem sama, mis ülalpool väljatoodutel.
