Karpol sai valmis uus laut

28. oktoober oli OÜ Karpo jaoks seekord pidulik ja tähtis päev: Vardja suurfarmis avati täiesti uus veiselaut. Piduliku sündmuse tunnistajaiks olid kutsutud nii kohalikud inime­sed kui külalised kaugemalt.

Lauda ehitus võttis aega pool aastat. Eeltööd koos bürokraatia alistamisega algasid 2006. aas­tal. Tegelikult oli plaan samasse kohta uus laut ehitada juba kol­hoosiaja lõpul, aga siis tulid uued ajad ja mõte jäi soiku. Ammusest plaanist anavad veel tunnistust mõned heina sisse kasvanud ehi­tuspaneelid. Karpo juhataja Ka­lev Nurk rääkis, et ehituseks ka­sutati ära majanduskriisi järgset hinnatõusu ja võimalust pangalt laenu saada. Laut läks maksma ligi miljon eurot.

Avamispeole olid palutud lin­ti lõikama nii ehitaja esindaja Margus Väärsi OÜ Nordecon Betoonist, laenu andnud panga esindaja Antti Arst DnB Nordist kui põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder isiklikult. Minister avaldas arvamust, et need, kes tootmisse investeerivad, on õigel teel ja suudavad ka laenu taga­si maksta. Kingituseks ja lauda "seemneks" oli tal kaasas kirju lehmake, kes, tõsi küll, piima ei andnud, kuid oskas see-eest lõ­busat laulukest laulda.

Peale pidulikku lindilõika­mist, saluuti ja õnnitlusi tegi Ka­lev Nurk kõigile huvilistele uues laudas tutvustava ringkäigu. Loomad on uues soojas laudas vabapidamisel, õhustust ja val­gustust reguleerib automaatika. Suurt tähelepanu on pööratud säästlikkusele. Näiteks on kasu­tusel ökonoomne LED-valgustus ja piimajahutitest tulev soojus läheb personaliruumide põrandate kütteks

Need külalised, kes polnud nõus lehma nägemata laudast lahkuma, lubati ekskursioonile vanasse lauta, kus oli peagi al­gamas lüps. Lisaks laudaosale sai uudistada ka sooje hubaseid personaliruume. Kalev Nurk oli tähtsa päeva puhul kodust kaa­sa toonud ja farmijuhataja Ülle Aja kabinetti üles seadnud oma paarisajast kujust koosneva leh­makogu. Teades Kalev Nurga pi­sikest hobi, olid ka paljudel õn­nitlejatel kingiks just igat sorti lehmakesed.

Päris lehmad lasti uude lauta laupäeval, 29. oktoobril. Vana­rahva kombe kohaselt pidi lau­päev olema parim selliseks ette­võtmiseks. Piimaandjad näisid rõõmustavat kitsastest oludest pääsemise üle ja asusid peagi järjekorda uute isepöörlevate sü­gamisaparaatide juurde. Ülle Aja arvas, et sellest tuleb farmile so­liidne elektriarve.

Uute loomade ostu või tööliste palkamist lauda valmimine kaa­sa ei too. Kitsaks jäänud ja amor­tiseerunud vanast laudaosast toodi lüpsikari uude hoonesse ja noorkari jäi vanasse lauta, mida hakatakse ka peagi rekonstruee­rima. Kui sageli toob uute lautade ja robotlüpsiplatside valmimine kaasa töötajate koondamise, siis Karpo oma lauta roboteid ei ost­nud. Kõik kümmekond laudatöö­list jäid ametisse. Lüpsiplats on pärit 2002. aastal soetatud esi­mesest Sapardi projektist, nüüd küll täiesti uuendatud, moodne ja lüpsjasõbralik. Lehmadel on kõrvas kiibid, mille alusel saab fikseerida piimatoodangu ja loo­mi gruppidesse eraldada.

Valminud laut mahutab 360 piimaandjat ja umbes nii palju neid nüüd ongi. Kui praegu tuleb Karpo põhitulu teraviljakasvatu­sest, siis edaspidi on plaan lüpsi­karja oluliselt suurendada.

"Äripäeva" andmetel on OÜ Karpo Viljandimaa ettevõtete seas edukuselt 18. kohal. Mulluse 81. kohaga võrreldes on see suur samm edasi. Tarvastu vallas on Karpo oma majandustulemustega asunud liidripositsioonile.