Käru aleviku ühisveevärk ja kanalisatsioon vajab olulisi investeeringuid
Keskuse juhatuse liige Anne-Ly Reede tegi volikogule ettekande hooldusravi keskuse 2012. aasta majandustegevusest ning valla pearaamatupidaja Ülle Sizask andis ülevaate aktsiaseltsi eelarve täitmisest.
Aasta algas aruteluga ühisveevärgi teemal
Seoses Käru valla vajadusega alustada oma ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside kaasajastamisega ning ka kogu aleviku ühise veevärgi arendamisega, on vallas valida kahe variandi vahel. Kas leida ettevõte, mis antud teenust ja vajalikku kompetentsi omaks või siis alustada oma kommunaal-ettevõtte loomisega. Volikogu pooldab pigem hea koostööpartneri leidmist, kes antud valdkonnaga edaspidi tegelema hakkaks.
Just seetõttu oli 24. jaanuari volikogu istungile külaliseks kutsutud AS Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek, kes tutvustas 2004. aastal 11 Matsalu alam-vesikonnas asuva Pärnu-, Lääne- ja Rapla-maa omavalitsuse poolt loodud äriühingut, mille tegevusalaks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine ning ka veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine, ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont.
Matsalu Veevärgi jaoks pole Liibeki sõnul mõte Kärusse veevärki opereerima tulla kuigi ulmeline. Praegu kuuluvad ühingu aktsionäride hulka Rapla maakonnast Raikküla, Kehtna, Rapla, Märjamaa ja Vigala vald. Ühingu käsi varade näol on Kärule kõige lähemal praegu Keavas. Ühingu nõukogu on andnud oma nõusoleku Käru vallaga läbirääkimistesse asuda ning ehkki Käru vald ei ole oma väiksuse tõttu just väga atraktiivne, on AS oma tegevuse laiendamisest siia huvitatud.
Matsalu Veevärk peab oma tugevuseks ühtset hinnapoliitikat. Hinnad on saanud kooskõlastuse konkurentsiametist, kelle sõnul on tegemist selge ja läbipaistva eelarvega. Alates 1. veebruarist 2013. maksab Matsalu Veevärgi klientidele vesi 1,11 eurot m3 ja kanalisatsioon 1,42 eurot m3. Hinnad on kinnitatud kuni 2014. aasta lõpuni.
Valla poolt tuleks aga otsustada kas AS-ist saab koostööpartner, kes kutsutakse kohalikku veevärki opereerima või soovib vald astuda äriühingu aktsionäride hulka. Veevägi ja kanalisatsiooniprojektide investeeringute omaosalus (15%) tuleb aga nii ühel kui teisel puhul leida vallal endal. Kärus vajaksid esmajoones investeeringuid praegune reoveepuhasti ja -torustik. Joogivees sisalduva liigse raua saaks tõenäoliselt kinni püüda spetsiaalsete filtritega. Kõige suuremaks investeeringuks saab aga olema tõenäoliselt kogu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine.
Teemaga otsustati volikogus edaspidi jätkata ning kujundada omapoolne arvamus kevadeks.
Eelarve on suures plaanis paigas
Pearaamatupidaja Ülle Sizask tutvustas volikogule Käru valla 2013. aasta eelarveprojekti. Eelarve kogumahuks oli I lugemisel 550 868 eurot ent puudu on veel riigipoolne investeeringute raha teedele.
Tulumaksu osas arvestati 2013. aastaks 5% kasvu (2012. aastal oli tulumaksu tõus võrreldes 2011. aastaga 7%). Tagasihoidlikum prognoos arvestab, et viimase aasta jooksul on vallast lahkunud ligi 30 inimest ning seeläbi väheneb ka tulumaksu laekumine.
Maamaksu osas erilist suurenemist näha pole. Ehkki suurendati mõningal määral haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäära, on sellest aastast kodualune maa maksuvaba.
Riigi poolt eraldatav tasandusfond vähenes selleks aastaks aga pea 15 000 euro võrra. Miks? Sellest ei ole täpselt aru saanud ka pearaamatupidaja, sest muutused, mida tasandusfondi summa aluseks võetakse ei ole nii suurel määral muutunud.
Enamasti jääb 2013. aasta eelarve 2012. aastaga samale tasemele. Valla eelarvest palka saavate töötajate palka on plaanis sel aastal aga siiski 5% võrra tõsta. Viimati tõsteti palku 2008. aastal.
5% võrra on suurendatud ka raamatu-kogule eraldatud raamatute ja perioodika soetamise summat.
Oluliselt on suurenenud hariduskulud. Seda eelõige õpetajate palgaraha osas ja kulude osas ühe õpilase kohta kuna õpilasi on jäänud vähemaks. Samuti on kasvanud kulud teistele omavalitsustele makstavate kohamaksude summa.
Mitmed riigipoolsed eelarvesummad pole aga veel ka täpselt teada ja seetõttu on eelarveprojekti ette näha ka veel mitmeid muudatusi. Uuesti võetakse eelarve ette veebruarikuu istungil.
Käru valla 2012. aasta majandusaasta auditeerijaks kinnitati audiitor Merike Kiisk, kellega koostööd on tehtud ka mõnel varasemal aastal ning kelle pakkumine oli sel korral ka soodsaim.
Vallavanem tutvustas volikogule mõne sõnaga Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) poolt Tallinna Ülikoolilt tellitud „Raplamaa omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamine nende võimekuse konsolideerimise kaudu" uuringut, mille vahearuandest anti viimasel ROLi täiskogul ülevaade. Uuringu lõpparuanne peaks valmima käesoleva aasta mais.
