Eelkoolilaste tuba on küll sel aastal väiksem kui eelmisel aastal, aga õpetaja Klarika suudab ka sinna erinevaid tegevuskeskusi mahutada. Lugemisnurk ja meisterdusnurk on püsivad, teised keskused muutuvad. Esimesel nädalal oli lapsi kuni üheksa. Liialdamata võin öelda, et lapsed olid vaimustuses. Kindlasti mängis oma osa ka samal ajal koolimajas viibiv lastelaager, kes lahkelt lubas endi treeninguriistu meilgi kasutada. Lapsed said turnida, hüpata ja treeneri abil muidki trikke proovida. Väga raske oli lapsi õue meelitada ja õhtul koju saada. Manguti lausa ööseks jäämist. Kui küsisin lastelt, mis neile siin kõige rohkem meeldib, toodi välja järgmist:

- uued voodid

- saab mati peal pikutada (need on eelkooli lastele)

- kooli lauad ja toolid, kuhu tuleb ronida

- saal, saab joosta

- söögisaal ja kokatädi Urve

Kolmanda nädala lõpuks oli mudilasi juba 16 ja tulemas on veel palju uusi ja vanu väikeseid sõpru. Kui alles sai öeldud, et jätkuks vaid lapsi, siis nüüd tuleb mõelda, et jaguks vaid kohti.

Mida me veel ootame, on mänguväljak. Loodame, et kohe tegutsemiseks läheb ning, et ka lapsevanemad nõu ja jõuga appi tulevad. Õpetajatel on praegu palju tegemist. Peale selle, et uutel pisikestel tuleb aidata kohaneda, on vaja seda ka endil teha. Tavapäraste õppeplaanide koostamise kõrvalt on vaja uued reeglid paika panna, meeskonnatöös ümberkorraldusi teha, töögraafikud viljakandvalt toimima saada, koolielu rütmiga kooskõla saavutada ja palju muud sellist, mis tavalugejale midagi ei ütle ja ei peagi. Siin ka tänud koolidirektor Reelikale, kes kõigi nende probleemide koordinaatoriks hakanud on.

Emade, isade soov on, et nende lapsed oleksid hoitud ja kaitstud ka siis, kui nad lastest eemal on. Kui lapsed näevad ja tunnevad vanemate rahulolu, on ka neil hea olla. Teeme siis selle nimel koostööd, oleme aktiivsed kaasarääkijad ja tegutsejad.

Ilusat uut hooaega!