Jõeküla kalakasvatuse näol on tegemist korduv veekasutusega vikerforellikasvatusega, kus vesi tsirkuleerib ringselt ning puhastub kohalikus biopuhastis. Süsteem vajab värsket lisavett vaid aeg-ajalt ja väikestes kogustes ning Jõeküla elanikud ei pea kohe kindlasti muretsema oma põhjavee kadumise pärast, seda ohtu OÜ Piscor juhatuse liikme Kaido Klaamase sõnul kindlasti pole. Just sobiv vee keemiline koostis saigi otsustavaks kasvatuse Jõekülla rajamisel, ehkki maad kuulati ka Pärnu- ja Läänemaal. Vee kvaliteet tagab ju kasvatatava kala kvaliteedi ja hea maitse.

Jõeküla kalakasvatuse süsteem ehitatakse Taanis toimiva kasvatuse projekti järgi, olles seal ilmnenud vead siinses projektis juba kõrvaldanud ja üht-teist kaas-ajastanud. Kalakasvatuse projekt on saanud toetuse ka PRIAst.

Lisaks kala kasvatamisele, on Klaamase sõnul kavas kohapeal oma toodangut ka turule sobilikuks väärindama hakata (fileerima, pakendama, tükeldama jne).

Plaanis ka maimude kasvatus

Projekti teise etapina kavandatakse 1-2 aasta pärast alustada ka maimude kasvatamisega, millega kaetakse oma kasvatuse vajadused ning jääks samapalju ka teistele Eesti kasvatustele välja müümiseks.

Esialgu hakkavad kasvatuses tööle kaks spetsialisti, kes on läbinud vastavad koolitused Taanis. Kasvatuses saab olema ka 24 h valve. "Kui kasvatus hakkab oma toodangut juba töötlema, võib töötlemise poole peal tööd saada aga ka mõni kohalik inimene," kinnitab Klaamas.

Õng tuleb koju jätta

Jõeküla kalakasvatuse näol on tegemist tööstusliku kalakasvatusega, mis tähendab, et ise sealt värsket kala õngitseda ei saa. Küll aga on Klaamase sõnul kohalikel elanikel tulevikus võimalus kohapealt värsket kala osta ning loodetavasti jõuab Jõekülas kasvatatud kala ka kohaliku kaupluse letile. Turgu Eestis kasvatatud kala jaoks on Klaamase kinnitusel piisavalt. "Praegu tuuakse 70% punasest kalast Eestisse sisse. Turustada plaanime kala nii kaupluste- kui restoranikettide läbi."