2012. aasta laulupäev toimub koostöös Kuusalu vallaga eesmärgiga süvendada koostööd omavahel. Järgmisel aastal on kavas sarnane üritus läbi viia Kuusalu vallas, mis asetaks suurema koorma Kuusalu korraldajatele.

Rääkides laulupeo hetkeseisust, on rõõm tõdeda, et laulupäevale on registreerunud 22 erinevat laulukollektiivi 435 lauljaga ja 19 tantsurühma 257 tantsijaga. Kõige arvukamalt on esindatud segakooriliik, kokku 185 lauljat. Ja kui nüüd jätkab tööd ka Kostivere segakoor, siis saab see number olema üle 200. Enamus lauljaid tuleb Kuusalu ja Jõelähtme vallast, aga meiega ühinevad ka Rae perekoor ja segakoor Sõprus. Tantsijate arvu kama osa moodustavad noored, esindatud on nii 1.-3. klasside rühmad, kokku 61 tantsijat, 3.-4 klasside, 5.-6 klasside, 7.- 9. klasside rühmad. Naisrühmadele tuleb lisa Pelgulinna rühma näol, 56 segarühma tantsijat on kõik meie valdade inimesed. Jõelähtme vallas oma puhkpilliorkestrit ei ole, aga siin võime rõõmustada, pasunad hüüavad ja mitte vähe, sest Kuusalu puhkpilliorkester on kindlalt kohal ja Randvere pasunapoisid andsid oma nõusoleku ühineda nendega.

24. laulupäev kannab nime KARUKELLAD HELISEVAD. Need karvased kaunitarid, haprad ja kapriissed taimed, on aastasadu kaunistanud meie valla liivaseid männikuid, metsaservi ja looniitusid. Need on kohad, mis rammusat mulda kas vajale ei paku. Karukelli ei maksa noppida ega ammugi mitte oma peenrale ihaldada. Ta ei õitse vaasis, ka ei kannata ta välja kaevamist, siis ei kasva lill enam endiselgi kohal, uuest rääkimata. Meie esivanemad on teadnud seda ja lasknud tal olla ja õitseda seal, kuhu ta oma juured sirutas. Mõningad karukella liigid on aegade jooksul muutunud nii haruldaseks, et isegi tema kasvukohad hoitakse saladuses. Seda selleks, et inimene ei saaks tulla haiget tegema. Selline on see lill, mida Jõelähtme rahvas on oma rahvariidemustrisse jäädvustatud ja mida Jõelähtme enda omaks peab. Oma lauludesse ja tantsudesse oleme sisse põiminud mõtisklused looduse haprusest ja ilust, elu võimalikkusest selle keskel ja tulevikulootustest. Siin saame ka teada, kuidas karukellad tegelikult helisevad, sest valmis on saanud Erki Meistri sulest spetsiaalselt meie laulupäevale kirjutatud uudisteos "Karukellad helisevad", mille sõnade autoriks on meie valla elanik Jaan Tepp. Anu Karjats, laulupeo kunstnik on välja töötanud karukella motiividel lauluplatsi ja trükiste kujunduse ning sümboolika.

Kuid, kas karukellad helisevad ja milline on see helin, saame lõpliku vastuse 2. juunil Jägala-Joal toimuval Jõeläht - me-Kuusalu ühispeol, mil pannakse pillid hüüdma, lauluhääled rõk kama ja tantsuviisid keerlema.