Kas inimesed valivad muidumehi?
Kahju, et sellel Riigikogu liikmel on nii lühike mälu. Ta sarjab pikalt viimast linnapead, et see tegi oma tööd kehvasti ja jättis inimestele ütlemata, et linnapea koht kaob. Selline jutt pehmelt öeldes ei vasta tõele, kui mitte öelda, et on lausa vale. Ühiskondlikel alustel töötava linnapea vajadus oli ühinemise käigus nii selgeks räägitud, et kõik poliitilised jõud olid selles ühel meelel.
Koalitsioonilepe lubas linnapead
Praegused sotsid, kes siis olid rahvaliidu sildi all, kirjutasid 2005. aastal koos partneritega alla koalitsioonileppele, kus oli kirjas: „Kehtestame Türi linnapea statuudi koos õiguste ja kohustustega. Koostöös külavanematega kehtestame ühtse külavanemate statuudi koos õiguste ja kohustustega ...“
See, et osa inimesi tahaks üha enam suuremate õigustega linnapead, räägib võib-olla pigem sellest, et need inimesed ei pea praeguse juhtkonna tööd piisavaks.
Teiseks paneb imestama Marrandi kiire meelemuutus. Juba neli kuud oli volikogu arutanud IRL-i esitatud eelnõud linnapea statuudi kinnitamiseks. Koalitsioon sinna mingeid parandusettepanekuid ei esitanud ja arutamine lükati iga kord järgmisesse kuusse edasi. Ilmselt oli linnapea vajalikkus ka koalitsioonile täiesti selgeks saanud, sest oktoobris valmistas koalitsioon ette uue eelnõu. Selles nähti ette, et volikogu valib samamoodi ühiskondlikult töötava linnapea iseenda liikmete hulgast.
Osa komisjone jõudis seda eelnõu juba ka arutada. Lõpuks sai koalitsioon siiski tänu vallasekretäri selgitustele aru, et see on seadusevastane eelnõu.
Linnapea valib rahvas
Linnapead ei saa koalitsioon määrata, vaid seda saab valida vaid linnarahvas ise. Oleks ju lausa koomiline, kui külavanema valivad külade elanikud, aga linnapea määravad volinikud, kelle pooled toetushääled on tulnud küladest. Koalitsioon võttis oma eelnõu tagasi. Kui sai selgeks, et linnapeaks ei saa määrata endale meelepärast isikut, siis muutis koalitsioon meelt ja sellest sai kohe „mõttetu teema“ ning IRLi eelnõu hääletati maha. Linnapea vajalikkust saavad otsustada ainult linnaelanikud! Miks ei antud linnarahvale võimalust diskussiooniks, küsitlemiseks või arvamuste avaldamiseks linnapea teemal? Aega oli selleks mitu kuud.
Teeb meele kurvaks, millise üleolekuga riigikogu liige kirjutab külavanematest. Ta nimetab külavanemaga sarnase statuudiga isikut „muidumeheks“ ning ütleb, et inimesed ei oota linnapeaks „MINGIT külavanemat“. Ma arvan, et ühiskondliku töö tegemine väärib tunnustust mitte põlgust.
Rahvas ootab lahendust
Ei saagi aru, miks linnapea teemat peab nii pikalt arutama ja nii väga kartma. Arvan, et kui meil oleks juba olemas linnapea, siis aitaks ka tema vedada keerukaid arutelusid, mis puudutavad suuremas osas linnakodanikke. Linnapea oleks võinud olla üks võtmepersoone linnakoolide ümberkujundamise ettevalmistamisel, samuti osaleda uute koolidirektorite valimisel, linnaelanike arvamuste koondamisel linna heakorra ja üldmulje kujundamisel. Miks ei võiks siingi kasutada linnapead ja näiteks tema juhitud ümarlaua tööd, kuhu võiksid kuuluda ka meie linna arvukad MTÜ-d. Selliseid suuremaid ja väiksemaid küsimusi, kus linnapea saaks tuge pakkuda, oleks teisigi.
Paljude linnaelanike poolt on linnapea ammu oodatud. 5 aastat tagasi ühinemisel kõik poliitilised jõud seda lubasid. Ka aasta tagasi, 2009. kohalikel valimistel oli linnapea statuudi kehtestamine valimislubadustes välja käidud Keskerakonnal, Reformierakonnal ja Isamaa ja Res Publica Liidul. Miks siis kardetakse lubadusi täita?!
