Arvele võetud 20 masinat

Maanteeameti autoregistrikeskus teatab, et 2015. aasta suvel on Eestis omavalmistatud ESTfi elde arvele võetud 20. Viimati tehti esmaregistreering 2014. aasta augustis. Kui kõik autoomanikud tahaks oma ESTfieldidest teha tänavasõiduks kõlbuliku auto, oleks ESTfi eldide ehitaja Valter Teppani andmetel Eesti teedel vuramas kordi rohkem masinaid, sest tema ise on maha müünud üle saja toruraami komplekti, millele igaüks saab ise rätsepatööna sisu anda. Teppan toob esile, et tänavasõiduautod on ESTfieldi võidusõiduversioonist kindlasti erinevad.

Tänaval sõiduks paigutatakse masinasse kõrgemad istmed, kasutatakse pehmemat vedrustust ja suurema tollimõõduga tänavasõidurehve ning sellel on kaks istekohta. Tänavasõiduauto peab vastama viimastele kehtivatele euronõuetele ja sertifikaatidele ning seda kontrollib ja katsetab Euro-litsentsiga sõltumatu tehniline ekspert. Seevastu võidusõidumasin on madalam, vedrustus jäigem, rattad ja veljed kergemad, tugikaarteks on eriterasest tõmmatud torud ja sõiduk on enamasti ühekohaline, kuid võib olla ka kahekohaline.

Enamasti tahetakse endale ehitada ikka tänavasõiduauto, aga elu on näidanud, et paljudel toruraami omanikel ei jagu aega ega ka oskusi ise masin valmis ehitada ja sageli jõutakse ühel hetkel ikkagi Teppani angaari või jääb asi lihtsalt pikaks ajaks seisma. Teppan ise loodab, et poolikud masinad saavad ikka n-ö sõiduvaimu sisse ja et tänavapilt saaks rikkamaks Eesti oma meeste ehitatud masinate võrra. Nüüd, kui Valter Teppani noorim poeg Marten Teppan on isa kõrval õppides saavutanud head kogemused, saab autoehitus Tartu Raadi lennuvälja külje all asuvas angaaris toimuda ka juba suurema jõudlusega.

ESTfieldide saamislugu ulatub aga Inglismaale, kus Valter Teppan osales 1999. aastal Silverstone’i rajal korraldatud L7 iseehitajate loomingu väljapanekul. Seal suutiski teda ära võluda masin, mis on kaalult kerge ja mille sisse saab ehitada võimsa sisu.

Auto tugevuseks on väike mass

„Autoinseneri suurim vaenlane on mass. Mida väiksem see on, seda rohkem potentsiaali kiirele minekule, kuid oluline roll on mõistagi mootori võimsusel ja seadistusel,“ nendib Teppan, kelle jutust võib välja noppida, et juba üheliitrise mootoriga võib päris tuntava adrenaliinilaksu kätte saada.

Kuid kõige rohkem on kasutatud 1,6–1,8-liitriseid mootoreid ning seni suurim on olnud 5-liitrine Chevrolet Small Block V8, millel 400 Hj. ESTfieldide maaletooja lisab, et 15–16 aastat tagasi, mil Raadil autosid ehitama hakati, kasutati enamasti hoopis lihtsaid Lada mootoreid, millele tehti tugev uuenduskuur. Nüüdseks on aga doonorautodena kirjas palju erinevaid marke, näiteks Opel, Alfa Romeo, Fiat, Volvo, Ford, Chevrolet ja paljude kiirusest lugu pidavate lemmikuna BMW. Masina kaalust rääkides nimetab Teppan väikseima massiga ESTfieldiks vaid 413-kilost isendit ja raskeimaks 780-kilost. „Raskemad autod on ehitatud eriterasest torudest raamile, kergemad seevastu alumiiniumraamile.“

„Minu auto sai ehitatud terasraamile ja sõiduvalmis sai see poolteise aastaga,“ rääkis Rakverest pärit Tõnis, kes ei salga, et lootis auto sõiduvalmis saada kiiremini, kuid alati ei jookse asjad nii libedalt, nagu tahaks. Kui töö peaks sujuma tõrgeteta, läheb Teppani lubaduse järgi auto kokkupanemise peale neli kuud. ESTfieldi värske omanikuna näib Tõnisel olevat kerge ära unustada ootamise vaev, sest siitmaalt algab tema elus uus aeg.

ESTfieldiga rajal

Hetkel saab ESTfieldidega sõita ja ka võistelda Superkrossi sarja ringrajavõistlustel koos vanade vormelitega sõites. Lisaks on erinevad rahvasprindisarjad, mille võistlused toimuvad kardiradadel ja ka

Audru ringil. ESTfieldi omanikud ja nende sõbrad saavad mõõtu võtta ka Opentracki üritustel ning Fast Lap ringrajaüritustel.