Kas klass on sõbralik ja salliv, sõltub grupikultuurist
Turvalise koolitee algus
Oma last käekõrval kooli saates loodab iga vanem, et lapsele hakkab koolis meeldima, et ta leiab klassis häid sõpru, et õpetaja on tore ja hinded korras. Algab õpetajalgi uus, põnev ja töörohke aasta. Nii klassijuhataja kui iga lapse koostöös kujuneb ajapikku klassi nägu. See, kas klass on aktiivne, rahulik või sportlik, sõltub paljuski kokkujuhtunud laste huvidest, kuid kas see klass on ka sõbralik ja salliv, sõltub juba grupikultuurist. Kõik lapsed on erinevad ja grupikultuuri lahutamatu osa on suhtumine erinevustesse. Sallimatus erinevuste vastu põhjustab sageli kiusamise. Et seda ennetada, vajab iga õpetaja oma tööriistakasti õigeid vahendeid, et luua klassis usalduslikku ja turvalist sotsiaalset kliimat ning osata sekkuda konfliktidesse viisil, mis ei laseks neil areneda kiusamiseks.
Paratamatud konfliktid
Seal, kus on koos palju inimesi, tuleb paratamatult ette ka konflikte. Nii ka koolis ja klassiruumis. Klass on õpikeskkond mitte ainult teadmiste omandamise, vaid ka sotsiaalse toimetuleku mõttes. Selleks et aktsepteeritud viisil oma klassikaaslaste ja nende käitumisega toime tulla, vajavad lapsed ja noored nii õpetajate kui ka vanemate toetust. Positiivse grupikultuuriga klassikollektiivis õpivad lapsed koos olema nii, et erinevused rikastavad gruppi, sallitakse erinevaid arvamusi ja valikuid. Sellises grupis on usalduslik õhkkond, seal arutatakse avatult, kuidas võimalike raskustega toime tulla, ning proovitakse läbi erinevaid võimalusi. Õpetaja ja kaudselt ka vanemad on laste grupikultuuri osa, lapsi ümbritsevate täiskasvanute hoiakud, väärtused, suhtlemis- ja konfliktilahendamise oskused mõjutavad lapsi ja nende käitumist. Lastevahelised konfliktid ja kiusamine on vanematele väga valulik teema. Vanema suurem elukogemus võimaldab aimata, mis tunne on siis, kui sõbrad äkki sinu vastu pöörduvad, sind reedavad, halvustavad või sinust lahku kasvavad. Kui laps neidsamu asju kogeb, võib haiget saada ka vanem. Sellisel juhul peab vanem nii last toetama kui ka enda emotsioonidega targalt toime tulema.
Täiskasvanu kui konfliktide ja kiusamisjuhtumite lahendamise võtmeisik
Kiusamine erineb konfliktist, kuna see on pikaajaline, osapooled on ebavõrdsed (näiteks grupp kiusab üksikut) ja see põhjustab ühele osapoolele kannatusi. Kiusamine on keeruline grupifenomen. Eriti hakkavad lapsed piire ja oskusi katsetama teismeeas. Kiusamisolukorras vajab täiskasvanu abi ja toetust kogu klass: kiusatu, et kiusamine lõpeks, kiusajad, et õppida teisi käitumismudeleid, ja kõrvalseisjad, et turvaline ja usalduslik õhkkond klassis taastuks. Oskuslikust sekkumisest kiusamisolukorda võidavad kõik: see õpetab noortele vastutust, õpetab ja suurendab sallivust ning põhineb lahendusel, millest on huvitatud mõlemad osapooled. Üks võimalus kiusamisjuhtumeid just sellisel viisil lahendada on kasutada ühise mure meetodit.
Kogukondlik hoolimine
Kõik me soovime, et meie ümber oleks rohkem hoolivust, tahame, et meie lastel oleks nii koolis kui väljaspool seda hea ja turvaline olla. Hoolivama ja sõbralikuma kogukonna huvides on Nõmme linnaosa valitsus ellu kutsunud tänavu sügisel algava koolitusprogrammi, mis põhineb ühise mure meetodil ja hõlmab loenguid lapsevanematele, koolitusi ja seminare Nõmme koolide õpetajatele ning noori ümbritseva sotsiaalse võrgustiku koostöö edendamist (ümarlauad, kovisioonid, nõustamine laste ja noortega tegelevatele spetsialistidele). Koolitusprogramm kestab poolteist aastat, seda rahastab justiitsministeerium Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist «Riskilapsed ja -noored» ning Nõmme linnaosa valitsus.
Ühise mure meetod on lepitamisel toeks
2010. aastal vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus määratleb tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise õpilase suhtes. Seadusepunkti eesmärk on mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama. Kaheksas mõjutusmeede näeb ette konfliktolukorras osalenud poolte lepitamist eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks. Seadus paraku ei anna metoodilisi juhendeid toimiva suhtlusleppe sõlmimiseks. Üks võimalus lepitamiseks ja suhtlusleppe sõlmimiseks on kasutada ühise mure meetodit.Ühise mure meetod on loodud teismeliste varjatud kiusamise, konfliktide ja tõrjumise käsitlemiseks ning ennetamiseks. Ühise mure meetod põhineb konflikti vahendamisel ning selle lõppeesmärk on sõlmida osapoolte vahel suhtluslepe. Suhtlusleppeni jõudmine aga polegi nii lihtne. Protsessis on väga oluline täiskasvanu hoiak, suhtlemismustrid ja lähenemine lastele. Täiskasvanu on konflikti vahendaja, kes oma oskusliku suhtlemisega tekitab olukorra, kus mõlemad konflikti osapooled on motiveeritud lahendust leidma. Vahendaja on keskendunud lahenduse, mitte süüdlase leidmisele.Lahendusekeskne konfliktide lahendamine ja ka lepitamine annab õpilasele ühe võimaliku konfliktiga toimetuleku mudeli.
