Kas mõistame (mängu)püstolitega põlvkonda?

Põlvkonna rahutute lastega, kelle kasvatuses puuduvad ühtsed reeglid, on raskusi nii vanematel kui õpetajatel. Kriisikoolituse läbimine, mis aitaks keerulises olukorras nagu Aruküla juhtumis täiskasvanul enesevalitsuse säilitada ja laste käitumist ohjata, ei ole aga eeltingimus õpetajana töötamiseks.

Meediasse jõudis Aruküla kooli juhtum kui olukord, kus direktor õpilase suhtes, kes püstolikujulise välgumihkli kooli tõi, enesevalitsuse kaotas ning õpilast sakutas. Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi sõnul tõmbas direktor hoopis peopesaga poisi kukla tagant vastu juustekasvu suunda. “Poisi sõnul tegi direktor seda õrnalt. Direktor last ei sakutanud ega löönud,” teab Uukkivi.

Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ei soovita juhtunu üle pikemalt juurelda ja mõtlematuid hinnanguid anda. Paanikas inimene võib Kleinbergi sõnul teha vigu, lapsed ei mõtle sageli oma tegude tõsidusele ja täiskasvanud inimesed omistavad asjadele enam tähelepanu, kui laps alguses plaanis. Juhtumi puhul, kus lapsel on käes relvataoline ese, peaks õpetaja aga rahulikuks jääma ja paluma lapsel ese õpetaja kätte anda, et vältida paanikat. Vallavanem Uukkivi sõnul õpetaja nii ka käitus ja alles pärast lapse keeldumist kutsuti direktor.

“Koolis peaks selliste olukordade jaoks olema politseiga läbi arutatud kriisistrateegia, mis näiteks Norra koolides hästi toimib. On põhimõtteline asi, kuidas teha lastele selgeks, mis on keelatud ja kuidas seda kontrollitakse ja mida tehakse siis, kui ikkagi keegi reeglite vastu eksib,” selgitab kliiniku juhataja Kleinberg.

Loe edasi Harju Elust.