Kas nimevahetus päästab kurjategija mustast minevikust?

Sageli ei mõtle lihtne inimene selle peale, et tavalise nimega naabrimees võib olla endine pedofiil või hoopiski mõrvar. Miski ei viita rasketele kuritegudele, sest nime vahetamisega üritatakse maha pesta ka endised teod.

Eestis otsustab igal aastal oma ees- või perekonnanime vahetada umbes 1500 inimest. Põhjuseks võib olla abiellumine, abielulahutus, soov säilitada vaarisade nime või lihtsalt tahtmine võõrapärase kõlaga nimi suupäraseks muuta. Eriti hoogustus nimevahetus Eestis pärast iseseisvumist, kui asjaajamise kord lihtsustus ning inimestel olid vabamad käed oma nimega ümber käia.

Teiste hulgas soovivad oma nime ümber vahetada ka isikud, kes ühel või teisel moel soovivad oma endist elu selja taha jätta ja puhtalt lehelt alustada. Nende hulka kuuluvad ka kuritegude eest karistatud inimesed.

Nimevahetusprotsess algab perekonnaseisuasutusest, mis tegutseb maavalitsuse juures. Sinna esitab isik avalduse, kus ta põhjendab oma nimemuutmise soovi ja nimevalikut. Maksta tuleb ka riigilõiv.

Loe edasi Kuulutajast.